Millised on pärast insulti taastusravi võimalused?

Dr Aet Lukmann Foto: TÜ kiliinikum

Eestis haigestub insulti umbes 4000 inimest aastas, valdav enamus neist isheemilisse insulti ehk ajuinfarkti. Neist enam kui pooled vajavad taastusravi. Selleks, et insulti haigestunud patsiendi raviteekond oleks algusest lõpuni sujuv ja patsient saaks muuhulgas enda vajadustele vastavat taastusravi, alustas tervisekassa 2019. aastal insuldi juhtprojekti ja muutis isheemilise insuldi järgse taastusravi eest tasumist paindlikumaks.

Tartu Ülikooli Kliinikumi spordimeditsiini ja taastusravi kliiniku juht doktor Aet Lukmanni sõnul võib insuldi põdemise järel inimese toimetulek olla pikka aega häiritud. «Insuldi tagajärgedega võitlemine võib olla vägagi keerukas inimesele, tema lähedastele ja ka ühiskonnale. Just seetõttu on taastusravi õigeaegsus ja järjepidevus insuldihaige funktsionaalsel paranemisel olulise tähtsusega,» tõdeb dr Lukmann. Ta peab vajalikuks riiklikul tasandil toetada rohkem ka rahva tervise parandamise meetmeid, mis aitaksid insulti ennetada.

Dr Lukmanni sõnul võib insuldi patsiendil esineda korraga mitu erinevat funktsioonihäiret (liikumis-, kõne-, neelamis-, kognitsiooni-, meeleolu-, põie-, soolehäire jne), mis eeldab erinevate siduserialade spetsialistide kaasamist patsiendi taastusravisse. «Taastusravi osakonnas saab insuldipatsient meeskondlikku taastusravi, mida koordineerib taastusravi arst. Patsient vajab tema vajadustest sõltuvalt füsioteraapiat, tegevusteraapiat, logopeedilist ravi ja psühholoogilist abi. Oluline roll meeskonnas on ka sotsiaaltöötajal,» nimetas dr Lukmann olulisi taastusravi võtmeisikuid. Lisaks on suur roll õendus-hooldustöötajatel, kes inimest tema igapäevaste toimetustega aitavad.

Taastusravi kättesaadavus on tänu insuldi juhtprojektile paranenud. «Juhtprojekti kaasatud patsientidest jõudis kuue kuu jooksul statsionaarsele taastusravile 44 protsenti inimestest, projekti mitte kaasatutest vaid 29 protsenti,» rääkis tervisekassa eriarstiabi teenuste osakonna juht Tiina Sats.

Dr Lukmanni sõnul on insuldijärgse patsiendi käsitluses on toimunud oluline areng viimase kümne aasta jooksul. «Insuldipatsiendi raviteekond on muutnud sujuvamaks tänu tugivõrgustikule, mis toetab nii patsiente kui ka nende lähedasi. Seda on aidanud tagada insuldikoordinaatorite ja insuldiõdede võrgustikud, samuti patsiendikogemuse jagamine ja koduteenuste (tegevus-ja füsioteraapia) suurem kasutuselevõtt,» kinnitas dr Lukmann, kelle hinnangul on insuldipatsient võrreldes projektieelse ajaga saanud rohkem vajalikke teenuseid ja tuge, eriti pärast koju jõudmist.

Selleks, et taastusravi oleks hästi korraldatud ning inimesed edaspidi parimal võimalikul moel ise hakkama saaksid on loodud ka ravijuhendid nii insuldipatsiendile ja tema lähedastele, kui ka insuldihaigetega kokku puutuvatele spetsialistidele.

Kuidas vältida insulti haigestumist?

• Insuldi olulisemateks riskifaktoriteks on kõrge vererõhk, suitsetamine, südamehaigused ja suhkurtõbi.
• Kontrollige regulaarselt oma vererõhku. Kõrge vererõhu ravi vähendab nii insuldi kui ka südamehaiguste riski.
• Lõpetage suitsetamine. Insulti haigestumise risk langeb peale suitsetamise maha jätmist.
• Olge kehaliselt aktiivne, see langetab nii insuldi kui südamehaiguste riski.
• Toituge tervislikult. Tarbige toite, mis sisaldavad vähe rasva ja kolesterooli.
• Kontrollige veresuhkrut. Ravimata suhkurtõbi võib kahjustada veresooni ja soodustada ateroskleroosi teket.

Allikas: Tartu Ülikooli Kliinikumi närvikliinik