Kuidas tegutseda, kui lihas- või liigesvalu ei taandu?

Lihasvalu tekib enamasti traumade või ülekoormuse tagajärjel. Foto: Shutterstock

Lihas- ja liigesvalu põhjustavad sageli palju ebamugavustunnet, kuid mööduvad reeglina paari päevaga. Mida teha aga siis, kui valu ei taandugi, selgitab BENU apteegi proviisor Jelena Karjagina.

Karjagina sõnul tekib lihasvalu enamasti traumade või ülekoormuse tagajärjel. «Valu võivad põhjustada sundasend, põletikulised protsessid ja isegi stress,» lisas ta. Ägeda liigesvalu põhjuseks on samuti traumad ja ülekoormus, ent lisaks võib valu tekkida ka põletikuliste liigesehaiguste ja infektsioonide korral.

Kesk- ja vanemaealistel inimestel on liigesvalu tihti seotud osteoartroosiga, mis võib alata keskeas ja areneb aeglaselt. «Osteoartroos võib haarata kõiki liigeseid, kuid enamasti on mõjutatud just puusad, põlved ja lülisammas. Podagra on veel üks krooniline haigus, mis tekib reeglina keskeas ja millega kaasneb liigesvalu, mis algab suure varba liigestest ja võib aja jooksul haarata teisi liigeseid,» selgitas Karjagina.

Ent sageli võib valu olla tingitud ka suurenenud treeningkoormusest või liiga pikast pausist treeningute vahel. Miks see valu tekib? «Varem arvati, et kõiges on süüdi lihastesse kogunev piimhape, nüüd aga, et valu põhjustavad trennijärgselt tekkivad mikrotraumad,» rääkis proviisor.

Treeningujärgse valu leevendamiseks võiks tema sõnul teha venitusharjutusi ja massaaži. «Abi võib olla ka magneesiumiõlist ja -geelist, mida kasutatakse välispidiselt,» rääkis ta.

Kui aga noore inimese liigesvalu on pidev, võib see Karjagina hinnangul viidata ülekoormusele või põletikulistele haigustele. «Keskealistel ja vanematel on põhjuseks sageli osteoartroos. Artroos tekib liigese sees oleva kõhre kahjustusel ja kulumisel. Samuti võivad esineda liigeste põletikulised haigused,» selgitas ta.

Trauma puhul saab abi ka apteegist

Kui aga valu on tingitud hiljutisest traumast, peaks pöörduma koheselt arsti poole. «Seda tuleks teha ka siis, kui tekib turse või punetus, öine liigesvalu või hommikune liigeste jäikus. Samuti peaks minema arsti juurde, kui liigesvaluga kaasnevad palavik ja nõrkus,» loetles Karjagina.

Traumade korral võiks Karjagina sõnul alustada külmakompressist või jahutavast geelist, mida tuleks kasutada juba esimese 72 tunni jooksul. «Samuti aitavad valu leevendavad salvid, kreemid ja raviplaastrid, mis sisaldavad ibuprofeeni või diklofenakki ning millel on valuvaigistav ja põletikuvastane toime,» rääkis ta, kuid lisas, et nende toime on aeglane.

«Valuvaigistavate plaastrite kasutamisel peab piirduma ainult ühe valutava kohaga, sest mitut plaastrit korraga kasutada ega plaastrit lõigata ei tohiks,» toonitas proviisor.

Abi võib olla nii soojendavatest kui jahutavatest abivahenditest. «Põletikulisel liigesel soojendavat geeli reeglina ei kasutata – siinkohal sobib jahutava toimega geel,» selgitas Karjagina. Ka pipraplaastreid võib kasutada, kuid nende puhul on oluline eemaldada plaaster õigeaeglaselt ja ka siis, kui tekib põletav või valulik tunne.

Kiirema toime jaoks võib tarvitada ibuprofeeni, diklofenakki, ketoprofeeni või naprokseeni sisaldavaid tablette, mis on saadaval käsimüügis. «Kindlasti konsulteerige apteekriga, sest nendel toimeainetel on vastunäidustusi,» märkis ta.