Nõuanded, kuidas kellakeeramisega hõlpsamini kohaneda

Pühapäeval läheb Eesti üle talveajale. Foto: Shutterstock

Inimese organism ei võta kohe omaks uuele ajale üleminekut. Uue unerütmiga kohanemiseks kulub keskmiselt kaks nädalat, mistõttu tuleb arvestada, et tavapärane töörütm võib olla sel ajal häiritud.

Vanematel inimestel kulub seejuures kohanemiseks rohkem aega, vahendab veebinõustamise keskkond Kliinik.ee. Üldiselt on inimesel päris hea ajataju, arusaamine kellaajast toimub keha bioloogilise kella, harjumuse ja kogemuse tulemusena. Kellakeeramisega kaasneb kogu biorütmi tunniajaline nihutamine. Hästi väljapuhkamiseks on peale piisava magamisaja tähtis ka unekvaliteet. Vähest magamist peetakse tänapäeval järjest enam levivaks tervise riskiteguriks.

Liiga palju magamist ja liiga palju ärkvelolekut mõjutavad tervist ühtviisi halvasti. Uni on organismi aktiivne seisund, kus mõned ajuosad on isegi aktiivsemad kui ärkvelolekus. Uneajal puhkab ja taastub organism kuni rakutasandini. Unel on mälu säilitamise ja immuunsüsteemi regulatsiooni säilitamise funktsioon. Inimese unemuster muutub eluea vältel, samuti on unemuster dünaamiline ka öö vältel ehk õhtust hommikuni.

Nõuanded kohanemiseks:

Väldi kellakeeramise perioodil stressirohkeid olukordi.

Vajadusel tarvita uinumise soodustamiseks melatoniini asendusravi. Enne ravimi tarvitamist konsulteeri arstiga.

Hakka kohe uue aja järgi elama, korrigeerides magamaminekuaega.

Kõige tähtsam une ja ärkveloleku rütmi mõjutav hormoon on melatoniin. Melatoniini eritumine käbinäärmest algab õhtutundidel hämaruse saabumisel ja seda eritub maksimaalselt öötundidel. Ööpäevast melatoniinitaset reguleerib bioloogiline kell, mis on sünkroonne keskkonna valguse ja pimeduse tsükliga.

Inimeste sisemist rütmi nimetatakse tsirkadiaanrütmiks. Sellise rütmi kohaselt toimib ka ainevahetus ja ööpäevaringne kehatemperatuuri kõikumine. Osa inimesi on hommikuinimesed, teised õhtuinimesed. Hommikuinimestel on madalaim kehatemperatuur öösel kella nelja paiku, õhtuinimestel aga hommikutundidel. Inimeste une ja ärkveloleku rütm ning sellega tihedalt seotud puhke- ja aktiivsusperioodi rütm määrab ära, kas inimese produktiivsem tööaeg on hommikul või õhtul. Paremate töötulemuste saavutamiseks oleks hea teada, millist tüüpi inimene on.

Unerütm on individuaalne ja võib olla erinev ka ühe perekonna piires. On leitud, et inimene võib olla võimeline teatud määral kohanema ja omaks võtma organismile loomuvastase rütmi, kuid tal jäävad seetõttu erilised töötulemused saavutamata.

Artikkel ilmus esimest korda 30. oktoober 2017.