T, 29.11.2022

Mehed näidaku tundeid! Korvpallimängul juhiti tähelepanu meeste vaimsele tervisele

PM Tervis
Mehed näidaku tundeid! Korvpallimängul juhiti tähelepanu meeste vaimsele tervisele
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Kampaania „Pääse maski lõksust!“ sai alguse eilsel BC Kalev/Cramo ja VEF Riga mängul.
Kampaania „Pääse maski lõksust!“ sai alguse eilsel BC Kalev/Cramo ja VEF Riga mängul. Foto: Marita Brigitta Mones

Algaval meeste tervise kuul julgustab Peaasi.ee mehi oma tundeid näitama ja vaimsele tervisele tähelepanu pöörama. Kampaania «Pääse maski lõksust!» sai alguse eilsel korvpallilahingul, kus vastamisi olid BC Kalev/Cramo ja VEF Riga, mille eel avaldasid ligi 650 korvpallisõpra kampaaniale toetust, langetades maskid.

«On tavapärane, et mehed kannavad erinevaid maske tööl, kodus, trennis. Probleem kerkib siis, kui mehel ei ole võimalik maski langetada, olla tema ise ning välja näidata, kuidas päriselt läheb. Selleks, et ennast vabalt tunda, ise ennast aidata ja vajadusel abi küsida, on vaja oma tunnetega tuttav olla. Tunnete allasurumine ei muuda neid olematuks, vaid need võivad avalduda nii vaimse kui ka füüsilise tervise vaevustena,» rääkis Peaasi.ee psühholoog Andreas Holst.

Statistika järgi diagnoositakse meestel sõltuvushäireid 4–5 korda enam kui naistel, meeste eluiga on naiste omast kaheksa aastat lühem ning mehed teevad neli korda rohkem suitsiide kui naised.

Kampaania «Pääse maski lõksust!» sai alguse eilsel BC Kalev/Cramo ja VEF Riga mängul.
Kampaania «Pääse maski lõksust!» sai alguse eilsel BC Kalev/Cramo ja VEF Riga mängul. Foto: Marita Brigitta Mones

«Meestel diagnoositakse vaimse tervise häireid vähem kui naistel, kuid see ei tähenda, et probleemi ei oleks. Meeste jaoks on abi otsimine endiselt seotud ühiskonnas valitseva stigmaga, et abi otsimine on nõrkuse märk. Peaasi.ee e-nõustajate poole pöördunutest vaid 21 protsenti olid mehed,» selgitas Andreas Holst ning lisas: «Mehed valivad vaimse tervise raskustega toimetulekuks sagedamini enesehävituslikud meetodid.»

BC Kalev/Cramo kapteni Martin Dorbeki sõnul on spordi tegemine, aga ka sellele kaasaelamine hea võimalus oma tunnete väljaelamiseks.

«Füüsiline aktiivsus aitab stressi maandada ning oma lemmiksportlasele või võistkonnale kaasa elades saab tihti kõiki oma tundeid ja emotsioone välja tuua, mida tavakeskkonnas võib-olla ei julgeta või ei taheta teha,» rääkis Martin Dorbek.

Kampaania «Pääse maski lõksust!» sai alguse eilsel BC Kalev/Cramo ja VEF Riga mängul.
Kampaania «Pääse maski lõksust!» sai alguse eilsel BC Kalev/Cramo ja VEF Riga mängul. Foto: Marita Brigitta Mones

«Profisportlase karjäär on pingeline ning erinevate tunnete ja emotsioonidega tuleb pidevalt tegeleda, kuna mängud on pingelised ja tulemused olulised. Mind aitavad sellega toime tulla mu elukaaslane ja tütar, sõbrad, treenerid ja võistkonnakaaslased,» ütles Martin Dorbek.

Oma tunnete näitamiseks kutsub Peaasi.ee mehi kirjutama paberile või fotole viimati kogetud meeldejäävaim tunne ja olukord, mis selle tunde tekitas. Pildi saab üles laadida kampaanialehele www.peaasi.ee/mask

MTÜ Peaasjad tegeleb vaimse tervise edendamise, probleemide ennetuse, varase sekkumise ja häbimärgistamise vähendamisega meie ühiskonnas. Peaasjad on pälvinud oma tegevusega 2020. aasta tervisesõbra tiitli ning presidendi sotsiaaltöö aastapreemia. 2020. aasta lõpus tunnustati MTÜd Peaasjad kodanikuühiskonna aasta tegija ja aasta vabaühenduse tiitlitega.

Kuhu vaimse tervise abi saamiseks pöörduda?

  • Oma vaimse tervise murega pöördu julgelt perearsti poole.
  • Soovi korral saab nõu küsida üleriigiliselt tasuta perearsti nõuandetelefonilt 1220.
  • Veebinõustamine – peaasi.ee; lahendus.net.
  • Kui mure on pakiline, siis helista:
  • Lasteabi: 116 111 (24 h).
  • Ohvriabi: 116 006 (24 h).
  • Emotsionaalne tugi ja hingehoid: 116 123 (iga päev kell 14–24).
  • Eluliin: 655 8088 (eesti keel), 655 5688 (vene keel) (iga päev kell 19–07).
  • Kiirabi: 112 (24 h).

Või pöördu erakorralisele vastuvõtule:

  • Psühhiaatriakliiniku valvetuba Tallinnas: 617 2650 (24 h) Paldiski mnt 52.
  • Psühhiaatriakliiniku valvetuba Tartus: 731 8764 (24 h) Raja tn 31.
  • Psühhiaatriaosakonna valvetuba Pärnus: 516 0379 (24 h) Ristiku tn 1.
  • Psühhiaatriakliiniku valvetuba Viljandis: 435 4255 (24 h) Jämejala, Pargi tee 6.
  • Erakorralise meditsiini osakond Narvas: 357 1795 (24 h) Haigla 1.
  • Erakorralise meditsiini osakond Ahtmes: 331 1074 (24 h) Ahtme mnt 95.
Märksõnad
Tagasi üles