AVASTUS ⟩ Alzheimeri tekke võib käivitada levinud harjumus

Nina Foto: Shutterstock

Griffithi ülikooli teadlased näitasid, et bakterid võivad liikuda läbi nina haistmisnärvi hiirtel ajju, kus selle tagajärjel tekkisid Alzheimeri tõve tunnusmärgid, vahendab Medical Xpress.

Ajakirjas Scientific Reports avaldatud uuring näitas, et Chlamydia pneumoniae kasutas kesknärvisüsteemi tungimiseks ninaõõne ja aju vahelist närvi. Seejärel reageerisid ajurakud amüloid-beetavalgu ladestamisega, mis on Alzheimeri tõve tunnuseks.

«Oleme esimesed, kes näitasid, et Chlamydia pneumoniae võib minna otse nina kaudu ajju, kus see võib käivitada patoloogiaid, mis näevad välja nagu Alzheimeri tõbi,» ütles professor James St John, Clem Jonesi neurobioloogia ja tüvirakkude uurimise keskuse juht, uuringu kaasautor. «Nägime, et see juhtus hiiremudelis ja tõendid võivad olla kõnekad ka inimeste jaoks.»

Haistmisnärv puutub otseselt kokku õhuga ja on lühike tee ajju, mis möödub hematoentsefaalbarjäärist. See on marsruut, mille viirused ja bakterid on kerge vaevaga «välja nuhkinud».

Keskuse meeskond kavandab juba uurimistöö järgmist etappi ja püüab tõestada, et sama kehtib ka inimeste puhul.

«Peame selle uuringu läbi viima inimestel ja kinnitama, kas rada toimib samamoodi. Teame, et need samad bakterid esinevad ka inimestel, aga me pole aru saanud, kuidas nad sinna jõuavad.»

Professor St John soovitab nina limaskesta eest hoolitsemiseks järgida mõningaid lihtsaid samme. «Nina nokkimine ja ninast karvade kitkumine ei ole hea mõte,» ütles ta.

«Me ei taha oma nina sisemust kahjustada ning kitkumine võib seda teha. Kui kahjustate nina limaskesta, võite suurendada bakterite arvu, mis ajju jõuavad.»