T, 29.11.2022

Uroloog avaldab meestel üllatava vähi põhjuse

PM Tervis
Uroloog avaldab meestel üllatava vähi põhjuse
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
HPV võib lisaks emakakaelavähile põhjustada peenise-, pärasoole-, suu- ja neeluvähki.
HPV võib lisaks emakakaelavähile põhjustada peenise-, pärasoole-, suu- ja neeluvähki. Foto: Shutterstock

November on meeste tervise kuu ning selle raames kutsutakse mehi oma tervist kontrollima. Kuivõrd mõjutab sugu inimese riski haigestuda, millised on meeste suurimad terviseriskid ning kui sageli peaksid mehed oma tervist kontrollima, selgitab Confido kirurgiakliiniku juht, uroloog dr Leonhard Kukk.

Eesti naiste keskmine eluiga on ligi 83 aastat, meestel aga vaid 74 aastat. Miks on naiste ja meeste eluea vahel nii suur erinevus?

«Naised ja mehed on juba bioloogiliselt erinevad – loodus on meid nii seadnud –, kuid eluea erinevustes on oma roll loomulikult ka elustiilil. Euroopa riikide statistika näitab, et kui mees jõuab vanusesse 65, siis on üsna suur tõenäosus, et ta elab 80. eluaastani välja – kriitiline periood on just enne seda vanust. Meeste keskmise eluea tõmbab alla see, et üsna palju mehi sureb enne 65. eluaastat,» kommenteeris dr Kukk.

Meestel tekitavad terviseprobleeme alkohol, suitsetamine, vähene liikumine ja kehv toitumine.

Tervisekaotuse peamised põhjused Eesti meeste hulgas on südame-veresoonkonnahaigused, kasvajad ning vigastused ja mürgistused. Paljud neist surmaga lõppevatest terviseprobleemidest on aga ennetatavad.

«Paljude meeste puhul on suur probleem suitsetamine, alkoholi tarvitamine, vähene liigutamine ja ebatervislik menüü. Selline elustiil põhjustab sageli ülekaalu, mis võib omakorda viia paljude tõsiste haigusteni. Paradoksaalne on aga see, et tervisekontrollides käib selliseid mehi pigem vähe. Rohkem tulevad end kontrollima edukad noored mehed, kes harrastavad ka sportlikku elustiili. On väga positiivne, et meeste terviseteadlikkus on tõusmas, kuid äärmiselt vajalik oleks nende sõnumitega jõuda just enim ohustatud sihtgrupini,» kommenteeris arst.

Oluline on suguhaiguste suhtes testimine

Nooremate meeste terviseohtudest rääkides tõi dr Kukk välja ka suguhaigused. «Kel on palju partnereid, peaksid end kindlasti regulaarselt suguhaiguste suhtes testima, kuna sugulisel teel levivad infektsioonid võivad põhjustada eesnäärmepõletikku ja muid haigusi. Mehed võivad olla suguhaiguste kandjad seda ise teadmata, kuna meestel ei pruugi põletikunähud nii selgelt avalduda kui naistel. Muidugi peab ka kaitsevahendeid kasutama,» sõnas dr Kukk.

Kui inimese papilloomiviirusest ehk HPVst räägitakse enamasti naistel esineva emakakaelavähi kontekstis, siis tegelikult võivad just mehed olla viiruse levitajad ning see võib ka meestel endil vähki tekitada.

«HPV-viirus võib lisaks emakakaelavähile põhjustada peenise-, pärasoole-, suu- ja neeluvähki. Eestis vaktsineeritakse haigekassa kulul vaid tüdrukuid, kuid on riike, kus vaktsineeritakse ka poisse. Näiteks Austraalias on seda nüüdseks tehtud juba aastakümneid ja tulemus on käes – HPVga seotud vähkkasvajate esinemine on märkimisväärselt langenud,» kommenteeris dr Kukk.

PSA-testi peaksid tegema kõik üle 45-aastased mehed

Vähkidest esikohal on meestel aga siiski eesnäärmevähk, mida esineb rohkem kui 1000 esmajuhtu aastas.

«Vähkkasvajatest on suurema levimusega ainult nahavähk, mis esineb ju nii naistel kui ka meestel. Vähk ei pea olema surmaga lõppev haigus. Kui tõbi avastatakse varajases staadiumis, saab seda ravida. Arstide arsenalis on erinevaid ravivõimalusi – operatsioon, kiiritus-, keemia- ning bioloogiline ravi. Võtmekohaks on aga haiguse varajane avastamine, mis annab palju parema ravitulemuse ja elulemuse,» rääkis arst.

Just eesnäärmehaiguste, sealhulgas eesnäärmevähi riski hindamiseks ongi meeste tervisekontrolli pakettides sees PSA ehk eesnäärme spetsiifilise antigeeni analüüsid. PSA väärtus võib tõusta eesnäärmepõletiku, healoomulise liigvohandi ja eesnäärmevähi korral.

«PSA-testi soovitan teha kõigil üle 45-aastastel meestel. Kel on PSA näit normis ja mingeid kaebusi ei esine, võib järgmise kontrolli planeerida viie kuni kümne aasta pärast. Kel aga on näit kõrge, peaksid kontrollis käima sagedamini – sellekohane soovitus antakse arsti visiidil. Samuti peaksid hoolikamalt kontrollis käima need, kelle sugupuus on varem eesnäärmevähki esinenud. Meestel, kelle isal või vanaisal on sama haigus olnud või kelle pere naistel on olnud rinnavähk, esineb eesnäärmevähki neli korda sagedamini,» selgitas dr Kukk.

Märksõnad
Tagasi üles