T, 29.11.2022

Ahastuses eestlanna: mida teha, kui isegi paast kurgi ja tatraga ei aita viia kolesterooli normi?

PM Tervis
Ahastuses eestlanna: mida teha, kui isegi paast kurgi ja tatraga ei aita viia kolesterooli normi?
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 3
Kõrge LDL- ehk «halb» kolesterool on üks peamine südamelihase infarkti ja insuldi riskitegur. Kolesterooli normi saamiseks on küll oluline vähendada kolesterooli menüüs, kuid teine sama oluline osa on tagada toiduga piisav hulk kiudaineid, mis aitab kolesterooli organismist väljutada.
Kõrge LDL- ehk «halb» kolesterool on üks peamine südamelihase infarkti ja insuldi riskitegur. Kolesterooli normi saamiseks on küll oluline vähendada kolesterooli menüüs, kuid teine sama oluline osa on tagada toiduga piisav hulk kiudaineid, mis aitab kolesterooli organismist väljutada. Foto: Shutterstock

44-aastane Marian on üks neist Eesti inimestest, kellel on pärilik eelsoodumus südame-veresoonkonnahaigusteks. See on põhjus, miks ta käib regulaarselt kontrollimas kolesteroolitaset ja muid olulisi südametervise näitajaid. Kui normist niigi kõrgem kolesteroolinäit hüppas sel suvel ootamatult mitme pügala võrra kõrgemaks, sundis noor naine end iga suutäit veelgi tähelepanelikumalt jälgima. Pingutustest hoolimata oli pettumus suur, sest soovitud tulemuse asemel tõusis kolesteroolitase veelgi.

Nii palju, kui Marian (nimi toimetusele teada—toim.) mäletab, on tal alati olnud pisut kõrgem kolesterool nagu tema vanematelgi. Pigem stabiilselt 5,3 või 5,4. Alla viie, mida võiks pidada normaalseks tulemuseks, pole tal kunagi olnud võimalik saavutada. Tänavu augustis oli näit teinud järsu hüppe 5,9 peale, mis pani muretsema ja toitumist veelgi enam korrigeerima. Tulemus 6,1 kahe kuu pärast tegi naise aga lausa nõutuks.

«Ma olin täiesti kindel, et mul on ainult üks tee – tuleb täielikult kurgi ja tatra peale üle minna,» meenutab Marian mõtet pärast vereproovi tulemuste kättesaamist. Ta oli pidanud mitu nädalat toitumispäevikut, märkides üles iga suutäie ning jättes ära kõik, mis vähegi rasvane ja võiks lisada kolesterooli. Salat ja kana said peamiseks toiduks mitmel söögikorral päevas ning seda nädalast nädalasse.

«Ma sõin juba varem rasvast liha vähe, pigem ainult kanaliha. Kolm korda nädalas kala. Tomatit, kurki, salatit, avokaadot. Kartulile eelistan alati riisi. Rasvast sinki ei vali,» loetleb ta toitumispäevikusse märgitud tervislikke valikuid. Üle kolme nädala ta seda aruannet siiski pidada ei suutnud, sest samad, üdini tervislikud söögid ja joogid, kordusid päevast päeva ja nädalast nädalasse. Hommikuti puder. Palju salatit. Kui sööb leiba, siis ainult musta leiba. Alkoholi tarbib minimaalselt, paar klaasi veini nädalas maksimaalselt.

Ainuke asi, mis talle oma toitumisharjumustest silma jäi, oli kolm tassi topelt-capuccinot meega. Probleemi tekitajaks tundus selle juures olevat 2,5%-se rasvasisaldusega piim, mis vajas Mariani hinnangul lahjema piimajoogiga asendamist. Täiesti välja sai jäetud kõik saiakesed, kuid grillvõilevad on nende kolmelapselises peres puhkepäeval osa koosolemise rituaalist ning mõnel laupäeval sai ranget režiimi lastega ühise hommikusöögi nimel rikutud.

Südamehaiguste pärilikkus

Südamehaigused on Mariani perekonda kimbutanud nii ema kui ka isa poolt. Isa suri noorelt, 51-aastaselt ning põhjuseks tromboos. Ema sai 74-aastaselt ootamatult aordi rebendi. «Ema kolesterool oli tavapäraselt ca 6, kuid äkki oli näitaja tõusnud ning ilma ühegi olulise kaebuseta aordi rebend, mille tagajärjeks töövõimetus,» meenutab Marian. «Seetõttu teeb kolesteroolinäidu tõus mind väga ettevaatlikuks.»

Südamehaigustel on sageli pärilik foon. SYNLABi laboriarst, dr Jüri Laasik toob eelsoodumuse tuvastamisest rääkides välja veresoonkonnahaigustega tihedalt seotud lipoproteiin (a) näitajad veres.

Kõrge lipoproteiin (a) tase võib tõsta südame ja veresoonkonna haiguste riski ligikaudu 1,5 korda ning suurendada tromboosi ohtu. Kõrgenenud väärtusi esineb koguni 20-30% inimestest. «Lipoproteiin (a) sisaldus veres on aga geneetiliselt kindlaks määratud,» märgib arst. Ta lisab, et tänapäeval on võimalik eelsoodumus tuvastada ning sel juhul tuleks oma tervisenäitajaid regulaarselt kontrollida ning pöörata tähelepanu elustiilile ja toitumisele.

Dr Laasiku sõnul on peamisteks südamehaiguste riskiteguriteks normväärtusest väljas kolesterooli ja LDL-kolestrooli tase ning kõrgenenud vererõhk. Seejuures võib esineda pärilik perekondlik hüperkolesteroleemia, mis allub raskelt niiöelda tavavõtetele, nagu kaalulangetus, füüsilise koormuse suurendamine ning toitumise korrigeerimine. Sellistel juhtudel oleks mõistlik kolesteroolide normaliseerimise osas pidada nõu perearsti, kardioloogi või mõne teise eriala spetsialistiga. Südame-veresoonkonna tervisliku seisundi esmaseks hindamiseks peaks tervisekontroll sisaldama selliseid analüüse nagu üldkolesterool ja teised vere lipiidid (LDL-kolestrool, HDL-kolestrool, triglütseriidid ja mitte-HDL kolesterool).

«Suurenenud LDL-kolesterooli sisaldus, mida nimetatakse niiöelda halvaks kolesterooliks, on üks peamisi veresoonkonna kahjustuse põhjustajaid ja kõrges kontsentratsioonis ka ateroskleroosi ning sellega seotud müokardiinfarkti tekke riskifaktor,» selgitab dr Laasik.

Kõrge kolesterool ei ole ainult ülekaaluliste mure

Kõrge kolesteroolinäit ei kimbuta üksnes ülekaalulisi inimesi, sageli on näitajad kõrged saledatel inimestel, keda kontrolli esimese hooga ei saadetagi. 58,4 kg kaaluv Marian on siin ilmselgelt hea näide. Tervislik toitumine on tema jaoks oluline tervise säilitamiseks, mitte kaalus alla võtmiseks. Arvestades kõike seda, mida Marian on juba ette võtnud oma kolesteroolitaseme alandamiseks ning perekondlikku anamneesi, võibki tema puhul olla tegemist ülalmainitud perekondliku hüperkolesteroleemiaga.

Marianil on diagnoositud juba 12 aastat tagasi kilpnäärme alatalitlus, mis dr Laasiku sõnul tingib ka kõrgema kolesteroolinäidu ning lisaks võib tõsta ka triglütseriidide taset veres, mis on südame-veresoonkonnahaiguste riski lisafaktor. Lisaks näitasid viimased analüüsitulemused, et rauda kehas napib.

Veelgi kõrgemast kolesteroolinäidust teada saanud naine oma jõududega menüüd tervislikumaks teha enam ei osanud ning abi paluti toitumisterapeut Külli Holstingult.

Kolesterooli ei saa normi ainult rasvade väljajätmisega menüüst

Holstingu sõnul näeb ta liiga sageli, kuidas inimesed ennast oma teadmiste järgi tervislikult toitudes ummikusse on ajanud ning pettuda jõudnud, et soovitud muutust ei tule. Ta julgustab toitumisterapeudi poole pöörduma kohe, kui analüüsitulemused käes ning soovitab väljaõppinud asjatundja leida Eesti Toitumisnõustajate ühingu või Eesti toitumisterapeutide assotsiatsiooni ametlikelt lehtedelt, mitte staaride blogidest endale menüü koostada.

Kolesterooli normi saamiseks on Holstingu sõnul üks pool see, kuidas vähendada kolesterooli oma menüüs, kuid teine ja sama oluline osa on tagada toiduga piisav hulk kiudaineid, mis aitab kolesterooli organismist väljutada.

«Lehtsalatit on Mariani menüüs palju, kuid kiudaineterikkaid köögivilju võiks olla menüüs rohkem,» analüüsib Holsting ja lisab, et kindlasti peaks esimese soovitusena oluliselt suurendama kiudainete osakaalu toidus. Tema soovitusel tuleks köögivilju süüa mitte ainult ühel toidukorral, vaid lõunal ja õhtul ning koguseliselt pool einest. «Kui vähendame kolesterooli sisaldust toidus, vähendame rasvasid, kuid seejuures ei taga piisavas koguses kiudaineid, siis ei ole tulemuses vahet ja jääbki tunne, et järgmine samm on ainult roheline salat,» lisab ta.

Kindlasti peaks kolesterooli teemast rääkides igapäevane toit sisaldama taimseid rasvasid, mida saab oliivõlist, oliividest ja näiteks pähklitest, mida hetkel tundub Mariani menüüs olema liiga vähe. Kiituse saab ta kala söömise eest, mis tagab oomega-3 rasvadega varustamise. Toitumisterapeut tõi välja, et sageli ei ole küsimus mitte ühe või teise aine koguses, vaid pigem omavahelistes proportsioonides, näiteks süsivesikute ja valkude tasakaalus. «Väikeste patustamiste mõju ei ole nii suur, kui üldine toitumine on tasakaalus,» lisab ta. Pigem on oluline süüa korralikud ja täisväärtuslikud põhieined, siis ei teki ka magusaisu.

Täiskõhu tunde aitavad väga hästi luua kaunviljad, mis samas soosivad kolesteroolitaseme langust ning võiksid olla menüüs enam kui Marianil täna. Kaunvilju võib asendada lihaga, näiteks proportsioonis 50/50. Alustada soovitab toitumisterapeut pigem külmutatud herneste või soolvees konserveeritud ubade ning kikerhernestega ja mitte valida marineeritud kaunvilju.

Kolesterooli langetamise eesmärgil vaadatakse üldjuhul üle ka veejoomine. Sageli on vaja vett teadlikult kindel kogus päevas tarbida, minimaalsena tasub hoida alkoholi tarbimine.

Kurjajuur suhkur

Külli Holstingule jäi tervisekontrolli tulemustes silma Mariani rauavaegus. Raud on toitumisterapeudi sõnul seotud D-vitamiiniga ning see omakorda kilpnäärme talitlusega. «Meie organismis on kõik omavahel seotud ning soovitus tervislikult toituda on väga üldine mõiste ega pruugi edasi aidata,» märgib ta ja lisab, et rauavaegusega tuleb kindlasti tegeleda, lisades menüüsse väherasvase veise- või kalkuniliha.

Topelt-capuccino, mis pani kahtlema ka Mariani, jäi samuti silma toitumisterapeudile, kuid mitte piimavaliku, vaid hoopis mee lisamise tõttu. Mesi tundub küll tervislikum, kuid tõstab siiski veresuhkru taset. «Kofeiin pluss mesi soodustab veresuhkru tasakaalutust, mis mõjutab hormoone ja seeläbi lõpuks kolesteroolitaset,« märgib ta. Holsting lisab, et kohvi võib maitsestada ka kaneeliga või valida heledamaid röste, kui mõru maitse häirib. Silmas peaks pidama, et taimsed piimad nagu kaerapiim võivad samuti olla magusaga maitsestatud. «Kohvist ei pea loobuma, oluline on, et magusat ei läheks sinna sisse,» lisab ta.

Kui soov on maiustada, siis pigem võiks valida tumeda šokolaadi, kus suhkrut vähe. Kui inimestel on südame-veresoonkonnahaiguste risk, siis erivärvilised puu- ja köögiviljad, tumerohelised köögiviljad ja marjad peaksid olema esikohal. Oluline on saada piisavas koguses antioksüdante nagu C- ja E-vitamiin. Teraviljad, mis on head kiudaine- ja B-vitamiinide allikad, olgu täistera.

Kolesterool ja vererõhk on ei ole seotud ainult toitumisega, vaid on mõjutatud stressist ja pingest. «Kolme lapse emana stressi ilmselt jagub ja mõelda tasuks veel meelerahu harjutuste peale,» lisab toitumisterapeut. Füüsiline liikumine on üks osa tasakaalu loomisest, mis aitab kolesterooli kontrolli alla saada.

Märksõnad
Tagasi üles