Südamearst Margus Viigimaa õpetab, kuidas vererõhku õigesti mõõta

Enne vererõhu mõõtmist tuleks viis minutit rahulikult istuda. Foto: Shutterstock

Südamearst Margus Viigimaa õpetab portaalis Kliinik.ee, kuidas vererõhku õigesti mõõta ning millised on sagedased vead, mis mõõtmisel tehakse.

Kuidas mõõta vererõhku?

• Enne vererõhu mõõtmist tuleks viis minutit rahulikult istuda.
• Keha ja käsi ei tohiks olla pinge all ning mõõtmise ajal peaks selg olema toestatud (näiteks istuge seljatoega toolil) ja käsi lamama lõdvalt, mitte pinge all.
• 30 minutit enne vererõhu mõõtmist vältige suitsetamist, ergutavate jookide joomist (kohv, tee, alkohol, energiajoogid), tugevat söögikorda ja füüsilist pingutust.
• Mansetivoolik (või spetsiaalne märk mansetil) asetage mõõtmisel arteri kohale (tavaliselt näidatud vererõhumõõtja juhendis või paluge arstil-apteekril õige koht näidata).
• Tehke iga kord kaks või kolm mõõtmist paariminutise vahega, sest nii väldite võimalikke mõõtmisvigu.

Uus soovitus on, et vanemaealistel ja diabeediga inimestel, samuti neeru- ja südamehaigetel peaks vererõhku mõõtma ka seistes. Sageli vanematel inimestel vererõhk langeb püsti tõustes oluliselt ning arstil peaks olema andmed mõlemal viisil mõõtmise kohta. Seistes määratakse vererõhku üks ja viis minutit pärast püsti tõusmist, toob Viigimaa välja.

Mõõtmistulemused võivad olla valed rütmihäiretega patsientidel – näiteks ei näita aparaat tulemust või on see iga kord erinev. Seetõttu oleks hea esimene kord vererõhku mõõta apteekri või perearstiga – nii on näha, kas kodus mõõdetud tulemused on õiged.

Vererõhuaparaati valides soovitab Viigimaa pigem aparaati, mis määrab vererõhku õlavarrelt – enamasti on randmel veresooned oluliselt väiksemad ning tavaliselt on randmeaparaatidel mõõtmisvead suuremad. Osa inimesi eelistab randmeaparaati kasutada aga just selle mugavuse tõttu. Ka siis peaks esimest korda vererõhku mõõtma apteegis või perearsti juures paralleelselt oma masinaga.

Kui kodus mõõdetud vererõhk on väga erinev arsti juures mõõdetud tulemustest, võib arst välja pakkuda ööpäevase jälgimise – selleks kasutatakse vastavat seadet, mis mõõdab vererõhku 24 tunni jooksul mitmeid kordi ning võimaldab leida usaldusväärse tulemuse.

Vead vererõhu mõõtmisel

Prof Viigimaa toob välja ka levinud vead, mida kodus ise vererõhku mõõtes tehakse:

• Vererõhu mõõtmisel ei tohi keha ja käsi pinge all olla. Käsi ei tohi olla üles tõstetud.
• Vea allikas on tihti see, et mansett ei asu südame kõrgusel. Näiteks istutakse diivanil või toolil ja käsi pannakse kõrgemale lauale. Eriti oluline on see randmeaparaadi puhul, et mansett asuks südame kõrgusel. Kui mansett asub südamest kõrgemal, siis tulevad vererõhuväärtused madalamad, kui mansett asub madalamal, siis kõrgemad.
• Eksitakse ka sellega, et kasutatakse vale suurusega mansetti. Enamasti kasutatakse normaalsuurusega mansetti, kuid näiteks hüpertoonikud on sageli ka ülekaalulised ja nende õlavarred on suuremad. Sellisel juhul tuleks arsti või apteekriga nõu pidada ja vajadusel valida laiem mansett. Kui mansett on liiga kitsas, siis tulevad vererõhuväärtused kõrgemad, kui liiga lai, siis madalamad.
• Kindlasti peaks kasutama valideeritud seadmeid ja neid vastavalt juhisele taatlema. Näiteks Briti Hüpertensiooni Ühingu lehelt saab ülevaate, millised seadmed on valideerimise läbinud.
• Mõnel inimesel on vererõhku mõõtes käte vahel erinevus, eriti vanemaealistel. Kui erinevust pole, pole probleemi, kuid mul on patsiente, kellel on vahe ka 50-60 mm Hg. Esimesel korral tuleks vererõhku mõõta mõlemalt käelt, vaadata, kumma käe tulemus oli kõrgem ning jäädagi sellelt mõõtma. Kõrgem vererõhk on tavaliselt paremal käel.