Pesed juukseid iga päev, aga need on ikka mustad? Spetsialist annab nõu, mida siis teha

Pilt on illustreeriv. Foto: Shutterstock

Ehkki naha eest hoolitsemine on paljude jaoks tavapärane osa igapäevast, ei kuulu peanahk sageli sellesse kategooriasse, mistõttu kiputakse probleemi eirama. BENU kosmeetikakonsultandi Marite Talbre sõnul on eestlastele iseloomulik just tundlik peanahk, mille osas ei teata sageli abi küsida ega ka õigest kohast otsida.

Talbre on veendunud, et ka teiste spetsialistide, sealhulgas juuksurite hinnangul on eestlaste kõige sagedasemaks peanahaprobleemiks tundlik peanahk. «Tundlik peanahk väljendub muidugi pea kõikidel juhtudel individuaalselt ja erinevate sümptomitena ja ka erinevas vanuses, ent reeglina on sümptomiteks sügelus, kipitus, valulikkus, punnid või lööve,» rääkis ta.

Siiski ei jõua abivajajad spetsialisti poole sageli õigel hetkel. «Enda kogemusest tean, et apteeki tulevad inimesed vahel alles siis abi otsima, kui veritsus on peanahal juba nii suur, et kõigepealt oleks vaja hakata peale haavaraviga,» möönis ta.

Ent mis põhjustab peanaha tundlikkust? Kõige levinumad tegurid on kosmeetikakonsultandi sõnul:

• vale ja ebapiisav juukse- ja peanahahooldus vastavalt nende seisundile;
• kuiv peanahk;
• allergiad juuksehooldustoodetele;
• geneetilised probleemid;
• stress, ainevahetushäired, mineraalainete ja vitamiinide puudujääk organismis;
• keskkonnamõjud.

Üheks sagedaseks probleemiks on liigne rasu tootmine, kus juuksed muutuvad pealtnäha rasvaseks, seda põhjusel, et peanahk toodab liiga palju rasu ja see kleepub omakorda juustele, mis muudab need kiiresti tuhmiks ja määrdunuks. Siiski peavad paljud seda ekslikult vaid geneetiliseks probleemiks.

«Rasueritus on otseselt seotud meessuguhormoonidega, eeskätt testosterooniga. Androgeenid võivad tugevama mõju saavutada sellisel juhul, kui neid esineb suuremal hulgal, nahk on nende suhtes geneetiliselt ülitundlik või on östrogeenide tase liiga madal. Kuigi on tõsi, et enamikul juhtudest on rasuste juuste omamine geneetiline probleem, saame alati midagi ise ära teha, et peanahale nii palju rasu ei tekiks,» sõnas ta.

«Rasustele juustele aga kinnitub omakorda kiiremini ka tolm ja saaste. Mida rohkem toodavad peanahal asuvad näärmed rasu, seda kiiremini määrduvad juuksed – seetõttu võib paljudel olla sama päeva õhtuks tunne, et jälle on tarvis juukseid pesta,» näitlikustas ta.

Lisaks võib rasusele peanahale kergesti tekkida ka kõõm. «Samas muudab igapäevane juuste pesemine juukseotsad omakorda kuivaks ja kahuseks – siis on juba mitu probleemi millega, võidelda. «Ärge peske juukseid nii tihti!» on küll kerge öelda, aga kas see kõlab ikkagi hea soovitusena inimesele, kellel on probleem?» Seega võiks kosmeetikakonsultandi sõnul kõigepealt uurida just põhjuseid, miks peanahk nii palju rasu toodab, ja siis selgitada välja, kas olukorra parandamiseks annab midagi ka ära teha.

Pese juukseid nii sageli, kui vajadus on

Peanaha rasuseks muutumise vastu aitab Talbre sõnul kõige paremini spetsiaaalsete vahenditega pesemine ehk siis rasuse peanaha šampoonid. «Kui lisaks rasusele peanahale on tekkinud ka kõõm, siis tuleks valida kõõmavastane šampoon rasusele peanahale. Need spetsiaalsed kohandatud šampoonid töötavad nahka ärritamata ja sisaldavad aineid, mis ei erguta rasunäärmeid,» rääkis ta.

Kui šampoon on eeskätt peanaha pesemiseks ja hooldamiseks, siis palsam tuleks valida juuste vajaduste järgi. «Kui juukseotsad tunduvad täiesti normaalsed või siis isegi kuivad, peaks kasutama normaalsetele või kuivadele juustele loodud palsamit, olenevalt sellest, milline hetkeolukord on.»

Rasuseid juukseid võib kosmeetikakonsultandi sõnul pesta nii sageli, kui selleks vajadus on. «Olen kindel, et hea ja sobiliku šampooniga saab päevakese pesu edasi lükata. Üldiselt loetakse igapäevast pesu peanahka ärritavaks, ent juhul, kui seda ikkagi on vaja teha, siis võiks valida sulfaadi- ja silikoonivabad õrnatoimelised tooted.»

Kindlasti tuleks ka jälgida, kas värvid ja igapäevaselt kasutatavad viimistlustooted ikka sobivad või hoopis koormavad juukseid ning seeläbi tegelikult ka peanahka. «Värvimine võib põhjustada peanahal palju erinevaid reaktsioone nagu punetus, sügelus, kõõm,» tõi ta näiteid.

Rasu tootmist võivad suurendada ka muud tegurid. «Mittekvaliteetne vesi võib mõjutada nii nahka kui ka peanahka, muutes need tavapärasest määrdunumaks,» lisas Talbre.

Kõõma on kahte erinevat tüüpi

Ka kõõm on inimeste seas väga sagedane probleem, seda nii varateismeliste, noorukite kui ka täiskasvanute seas. Õnneks leidub tänapäeval väga palju kvaliteetseid tooteid – sellegipoolest lasevad inimesed paljudel juhtudel siiski probleemil minna ning ootavad, et probleem iseenesest kaoks. «Tegelikult oleks ikkagi hea kohe hakata tegelema, kui näha, et piinlik probleem jätkuvalt kummitab.»

Sageli ei pruugi inimesed tegelikult teada, et kõõma leidub kahte erinevat tüüpi ning tähtis on teha selgeks, millise kõõmaga konkreetse juhtumi puhul tegu on.

«Kõigepealt soovitan teha selgeks, kas kõõm on helbelin või hoopis rasune. Rasuse peanaha puhul on kõõm peanaha ja juuksejuure lähedal ning tükkis. Kuiv kõõm aga lendleb kergelt helbelisena õlgadele ja seda on kerge riietelt märgata. Ravišampoon peab saama ennekõike valitud õige eesmärgiga – seetõttu on väga tähtis selgeks teha, millise probleemiga täpsemalt tegemist on,» märkis ta.

Kui aga inimesele tundub, et šampoonid tema peanahale mõju ei avalda, on soovituslik pöörduda vastava spetsialisti ehk arsti poole. «Vahel on ka võimalik, et peanaha raviks on tarvis kasutada retseptiravimeid. Mõnel juhul kanduvad peanahaprobleemid ka kõrvade taha ja näole – see on kindlasti selline probleem, mida tuleks kiiremas korras arstile näidata,» sõnas Marite Talbre lõpetuseks.