ARVAMUS ⟩ Mida kättesaadavamaks on muutunud alkohol, seda normaalsemaks on muutunud selle igapäevane tarvitamine

Alkoholisõltuvus jääb tihti märkamata. Pilt on illustreeriv. Foto: Shutterstock

Sõda, viirused, kõrge inflatsioon ja energiakriis tekitavad inimestes stressi, millele loodetakse alkoholist leevendust leida. Alkohol on levinud stressileevendaja kolmel põhjusel – see on kergesti kättesaadav, toimib kiiresti ja on legaalne, et mitte öelda – hea kombe kohane.

Erinevalt Covid-viirusesse nakatumisest ei teki liigsest alkoholi tarvitamisest probleemid üleöö, vaid hakkavad kuhjuma tasapisi – jäädakse jänni tööülesannetega, tekivad tülid lähedastega, halveneb unekvaliteet ja meeleolu. Samad asjaolud on aga sageli ka alkoholi tarvitamise põhjused. Enamik psüühikahäireid avalduvad halvas enesetundes ja alkohol oma kiire toime tõttu on laialt levinud «ravim» – sotsiaalärevusega inimene tunneb end joogisena teiste seltsis märksa paremini. Alkoholi liigtarvitamisega seonduv meenutab muna ja kana dilemmat, kuid vastusest ei sõltu eriti inimese elukvaliteet ega ka selle parandamise teed.

Levimas on mõiste «funktsioneeriv alkohoolik» tähistamaks inimest, kes küll tarvitab pidevalt alkoholi, kuid kelle elu see justkui ei mõjuta, sest kõik toimib pealtnäha suurepäraselt. Aga vaadake nende lähedaste silmadesse ja sealt paistab läbisegi viha ja kurbus. Etanool on aine, mis mõjutab inimese aju tööd üsna kohe pärast manustamist. Pidev tarvitamine toob enamasti kaasa häired emotsioonide regulatsioonis ja käitumist kontrollivas mehhanismis. Iga aju reageerib pisut isemoodi, kuid enamasti on see reaktsioon rohkem või vähem ebaadekvaatne. Kuid alkoholi tarvitamise ajal kogeme naudingut ja ei mõtle võimalike tulevikus tekkivate jamade peale.

Mida kättesaadavamaks on muutunud alkohol, seda normaalsemaks on muutunud selle igapäevane tarvitamine. Võime võrdluseks võtta auto, mis veel pool sajandit tagasi oli luksuskaup ja võimalik vaid vähestele. Täna ei kujuta ühiskond ette elu ilma autota, kuid on sunnitud järjest rohkem tegelema ka autostumise ühe kõrvalmõju – rasvumisega. Viimased aastad on seda trendi tugevalt muutmas ja autosõidule on tekkinud mitmeid tervisele häid alternatiive, mis ei tähenda autode täielikku kadumist. Alkoholiga on sama lugu. Selle saamiseks ei pea isegi toasusse jalast võtma, see tuleb väikese raha eest peaaegu ise meie ukse taha. Ühiskonnana soovime, et nii, nagu arukas, endast hooliv inimene otsustab, millal ta läheb jala või rattaga ja millal on mõistlik kasutada autot, võiks arukas inimene teadlikult valida ka olukorrad alkoholi tarvitamiseks.

Alkoholi kahju inimesele, tema tervisele ja toimetulekule on võrdelises seoses kogusega – mida rohkem alkoholi, seda suurem kahju. Pole usutav?! Võtkem kasvõi ETVs jooksvat politseiseriaali «31. jaoskond», kus väga nutikad ja sarmikad tegelased joovad alati veini, kui episood ei ole seotud tööga. Kuid kas olete tähele pannud, et kogus piirdub enamasti ühe klaasiga? Maailmas puudub konsensus ohutu alkoholikoguse kohta. Üldine soovitus – mida vähem, seda parem. See on lihtne reegel, mis siiski vajaks täpsustamist. Aju tööd mõjutab etanool, absoluutne alkohol ja selle kogus on erinevates jookides erinev. Pooles liitris õlles umbes 20 g, pitsis viinas 13 g. Lihtsa arvutusega ja ümardades saame selgeks, et õlle kuuspakis on umbes 120 g ja pudelis viinas 160 g ainet, mida meie keha ise ei tooda ja seega on ta keha jaoks mürk.

Kus on siis tõde ja piir ning mis on jutu sõnum? Alkoholi tarvitades tehke teadlik otsus. Teadlik tähendab seda, et omate ülevaadet, kui palju joote, ning ei joo kunagi, kui mõtlete, et vist ei peaks seekord jooma. Kui te sellega hakkama ei saa, siis uurige kaaslaste arvamust oma tarvitamisharjumuse kohta. Kaaslased omakorda võiks lähedase inimese liigtarvitamisele reageerida nagu lahti unustatud püksilukule – anda sellest kohe märku. Delikaatselt, kuid piisavalt konkreetselt.

Alkoholitarvitamise vähendamise eesmärkide püstitamist ja elluviimist aitab lahti mõtestada ja abistada interaktiivne ja internetipõhine programm Selge. Kampaaniat Selge rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest programmi «Kainem ja tervem Eesti» raames. Täpsem info: https://selge.alkoinfo.ee/