Arst: videovastuvõtt on osa tänapäevasest tervishoiust

Eesti tervisekassa andmetel tegid 2020. aastal eriarstid ja õendustöötajad kokku ligi 379 000 kaugvastuvõttu. Foto: Shutterstock

Covidi pandeemia tõi tervishoiu korralduses esiplaanile vajaduse ja võimaluse pakkuda videovastuvõtte patsiendi ja tervishoiutöötaja vahel. Vaatamata inimeste huvile ja soovile lahendust kasutada, ei ole videovastuvõtte kuigi palju tehtud. Üldarst ja tervisekassa projektijuht Patrick Pihelgas arutleb põhjuste üle.

Tänu videovastuvõttudele on inimestel võimalik kokku hoida väärtuslikku aega ja raha. Patsient ei pea arsti juurde minemiseks suurt osa päevast ohverdama. Videovastuvõtule pääseb pea kõikjalt ja igasse raviasutusse, olenemata sellest, kas viibid Võrumaal metsamajakeses, Tallinnas kontoris või oled välismaal.

Kuigi videovastuvõtud ei asenda kohapealseid visiite, on video teel võimalik pakkuda hea kvaliteediga vastuvõttu neile, kelle tervisemure ei vaja füüsilist läbivaatust või kel pole mingil põhjusel (töö, haigestumine, vahemaa) võimalik kohale tulla. Näiteks sobib videovastuvõtt hästi olukorras, kus vahepealsete uuringute tulemuste põhjal tuleb koostöös patsiendiga kokku leppida järgnev raviplaan.

Võimalus arstiga videosilla vahendusel suhelda on olemas pea kõigil eriarstiabi erialadel. Kõige enam kasutatakse videovastuvõtu võimalust näiteks psühhiaatria, taastusravi, sisehaiguste ja neuroloogia erialal. Praegu on videovastuvõttude tegemine võimalik arstiga kokkuleppel korduva vastuvõtuna. Uuest aastast saab e-konsultatsiooni kaudu eriarst pakkuda ka esmast videovastuvõttu. Selleks suhtleb perearst e-konsultatsiooni teel eriarstiga ja kui arst otsustab, et patsienti on võimalik nõustada video teel, siis pakutakse talle videovastuvõtu võimalust.

Tervisekassa rahastab eriarstide videovastuvõtte alates 2020. aasta kevadest ja on algusest peale küsinud kaugvastuvõttu saanud inimestelt regulaarselt tagasisidet. Igas kvartalis annab vastuvõtule oma hinnangu ligi 1000 patsienti. Inimeste rahulolu teenusega on kõrge – mida rohkem ollakse videovastuvõttu kogenud, seda enam eelistatakse seda ka tulevikus.

Vaatamata inimeste huvile, ei ole videovastuvõtud siiski lendu tõusnud. Tänavu 10 kuuga on tehtud ca 5000 videovastuvõttu, mis moodustab vaid 2 protsenti kõikidest kaugvastuvõttudest. Kui jätta kõrvale alla 5 minutit kestvad kõned patsientidega, oleks oodatav videovastuvõttude arv ca 70 000 aastas ehk vähemalt pooled kaugvastuvõttudest võiksid toimuda video teel.

Haiglatelt saadud tagasisidest nähtub, et tervishoiutöötajatel on vähe usku inimeste võimekusse videolahendust kasutada. Nimelt arvavad enam kui pooled spetsialistid, kellelt tagasisidet küsiti, et nende patsiendid ei saa videovastuvõtuga hakkama tehnilise lahenduse keerukuse tõttu ja seetõttu pole paljudele patsientidele seda võimalust pakutud.

Lahenduse kasutamine on tegelikult lihtne ja mugav. Raviasutus saadab patsiendile e-maili teel kasutusjuhise ja lingi, mille kaudu saab vastuvõtt video teel toimuda. Patsient vajab vaid toimivat internetiühendust, kaamera ja mikrofoniga telefoni või arvutit – ja muidugi ruumi, kus arstiga segamatult vestelda. Nii nagu muude isikustatud teenuste puhul, tuleb ka videovastuvõtu eel end ID-kaardi, mobiil-ID või Smart-ID kaudu tuvastada.

Meie tervisekassas teame, et videovastuvõtt on parim kaugvastuvõtu viis ja tänapäevase tervishoiukorralduse püsiv osa nii praegu kui tulevikus. Kui sinu ravi iseloom seda võimaldab, siis uuri arstilt, kas järgmine visiit võiks toimuda hoopis video vahendusel.