Meestearst dr Kristjan Pomm tõdes hiljutisele meeste tervis teemalisele uuringule viidates, et kui Eesti meeste enda hinnang tervisele oli valdavalt väga hea ja kaebusi ei olnud, siis analüüsid näitasid, et tegelikult vaatepilt nii helge pole.
«Südameveresoonkonna haigused oli esimene suurim risk ja 2/3 mehi oli ülekaalulised. Heaoluühiskond on mingit pidi pannud asjad positiivses suunas liikuma, kuid see mis kasvab, on paratamatult kehakaal,» lisas ta.
Kristjan Pommi sõnul on parimaks tervise nurgakiviks on oma pere ja sõbrad. «Mida me näeme, on see, et tervislikumalt elavad üldjuhul need, kellel on püsivad partnerlussuhted ja tugev sotsiaalne võrgustik. See paneb enda tervisest hoolima. Ole perele hea isa ja sõpradele hea sõber – see paneb tervise eest hoolitsema ja olema pahede eest valvsam.»
Meestearst lisas, et kaebuse puudumine ei tähenda alati haiguse või terviseriski puudumist. «Siinkohal tasub mõelda, et kuidas need haigused siiski õigel ajal üles leida, anda õigeid soovitusi ja ravi määrata, eriti neil, kellel on ka perekondlikult kõrgenenud risk. Võimalik, et tulevad appi ka digilahendused ja arvutisüsteemid, mis aitavad arstidele meelde tuletada, et konkreetset meest peaks kutsuma uuesti visiidile. On neid, kes teevad tohutult palju teste ja neid, kes ei tee neid üldse - üles tuleb leida need viimased.»
Perearst dr Eero Merilind märkis vestlusringis, et olukord meeste arsti poole pöördumise osas on paranenud. «Naine või sõber on tihtipeale just see, kes meest perearstile minema utsitab. Lugesin ühte uuringut, kust tuleb välja, et 26 protsendil eesti meestest ei ole ühtegi sõpra. Tuleb mõelda, et kuidas me ka nemad arsti juurde saaksime ja kuidas seda probleemi lahendada.»