Uuring paljastas geenid, mis annavad lootust viljatutele paaridele

Uuringu tulemusi rakendatakse personaalses viljatusravis, mille käigus saab hinnata emaka limaskesta valmisolekut embrüo pesastumiseks. Foto: Tartu Ülikool

Tartu teadlaste juhitud uuring paljastas embrüo- ja emapoolsed geenid, mille täpne koostöö võimaldab embrüol pesastuda emakas ja areneda looteks. Kõnealune uuring paljastab olulisi teadmisi viljatusravis ja annab lootust paaridele, kellel ei ole kehaväline viljastamine seni edu toonud.

Tartu Ülikooli molekulaar- ja rakubioloogia doktorant Mariann Koel ütles, et rasedus on loomulik etapp naise elus, kuid siiski on rasedaks jäämine osutunud paljudele paaridele tõsiseks proovikiviks. «Abi saadakse kehavälise viljastamise ehk IVF-protseduurist, mille tulemusel sünnib igal aastal üha enam lapsi. Paraku on kehavälise viljastamise edukus alla 35-aastastel naistel vaid ligikaudu 30 protsenti ja väheneb ema vanuse kasvades. Ühest küljest on põhjuseks embrüote puudulik kvaliteet, kuid samaaegselt on tarvis IVF-protseduurides mõista ja jäljendada embrüo pesastumise molekulaarseid mehhanisme,» selgitas Koel.

Rahvusvahelist uuringut juhtinud Tartu Ülikooli reproduktiivmeditsiini professor Andres Salumetsa sõnul ei ole eetilistel ja tehnilistel põhjustel võimalik uurida inimese embrüo pesastumist otse naise organismis. «Embrüo jaoks on pesastumine emaka limaskestas ellujäämise küsimus ning loomulikul teel rasestumise korral me sellele ei mõtle. Seevastu on embrüo pesastumise molekulaarsete mehhanismide mõistmine vajalik viljatusravis, et tagada kõrge rasestumise tõenäosus,» selgitas ta.

Teadustöö esimene autor, Tartu Ülikooli doktorant Mariann Koel selgitas, et embrüo pesastumise uurimiseks analüüsiti geenide avadumise mustreid emaka limaskesta rakkudes. Uuringu jaoks vaadati emaka pinna- ehk epiteelirakke ja alumisi stroomarakke eraldi, et mõista pesastumise etappi tervikuna. «Kirjeldasime ligikaudu 500 geeniprodukti omavahelist koostööd, mis on oluline uue elu alguseks. Mõned leitud seosed ühtivad varem teadaolevaga, kuid meie tulemused avastasid ka mitmeid uusi potentsiaalselt olulisi molekulaarseid kontakte,» lisas Koel.

Uuringu tulemusi rakendatakse personaalses viljatusravis, mille käigus saab hinnata emaka limaskesta valmisolekut embrüo pesastumiseks. Tervisetehnoloogiate arenduskeskuse juhtivteaduri Kaarel Krjutškovi sõnul aitab spetsiaalne beREADY geenitest mõõta viljatusravi preparaatide mõju emaka limaskesta geenide avaldumisele ning seeläbi prognoosida kõige sobivamat aega embrüo siirdamiseks. «Meie tulemused näitavad, et iga neljas viljatusravi patsient vajab molekulaarsetel põhjustel täpsemat ehk personaalset raviskeemi. On selge, et täpsem ja paremini planeeritud ravi tõstab viljatusravi tulemusi,» märkis Krjutškov.

Uuringu koordinaatori ja Hispaania Granada ülikooli juhtivteadlase Signe Altmäe sõnul liigub viljatusravi järjest täpsemate ja efektiivsemate lahenduste suunas. «Meie uuring andis olulist informatsiooni uute biomarkerite tuvastamisel, mis tänaseks on jõudnud ka patsientideni. Kuna me ei saa eetilistel ja tehnilistel põhjuste uurida embrüo ja ema esimesi molekulaarseid kontakte uurida ema üsas kohapeal, tuleb otsida kaudseid ja nutikaid viise, et mõista geenidesse peidetud informatsiooni olulisust,» võttis uuringu kokku Altmäe.

Teadusartikkel ilmus ajakirjas Human Reproduction Open.