Toiduteadlane Rain Kuldjärv rääkis Novaatoris, et sibulas on palju orgaanilisi väävliühendeid. Pisarate tekke seisukohalt on olulised aminohapete väävliühendid ehk sulfoksiidid.
HUVITAV TEADA ⟩ Miks sibul nutma ajab?
«Kui hakkame sibulat lõikama, siis kahjustame sibularakke, mille käigus vabaneb ensüüm, mis asub samu sulfoksiide lõhkuma. Seejärel vabaneb paha ühend ehk propaandiaaloksiid,» selgitas Kuldjärv. Kui sibul on terve, siis väävliühendid ei lendu ja seega me neid ei tunne. Propaandiaaloksiid on aga lenduv ühend, mistõttu jõuavad väävliühendid sibulat hakkides silma. Kui propaandiaaloksiid reageerib silma märga hoidva kihiga, moodustub õrn väävelhape.
«Väävelhape ärritab meie närvisüsteemi. Kehal on kaitsemehhanism, mis paneb pisarad jooksma. Selleks, et hape silmadest maha pesta,» rääkis toiduteadlane. Kuna väävelhape on hästi õrn, siis sibulate hakkimine kuidagi kahjulik ei ole.