Teraapiahüljes aitab võidelda dementsusega

Teraapiahüljes Paro Foto: Erakogu

Prantsusmaal uuriti eakate hooldekodus hülgepoja moodi teraapiaroboti potentsiaali dementsuse sümptomite leevendamiseks. Selgus, et robot vajab inimese abi.

Ajakirjas SAGE Social Studies of Science ilmunud teadustöö viitab sellele, et kuigi sotsiaalsetel robotitel võib olla geriaatrilises hoolduses huvitavaid rakendusi, omavad hooldajad endiselt võtmerolli vanemate täiskasvanute abistamisel robotitega tutvumisel.

«Minu uuring põhineb Pariisi lähedal riiklikus hooldekodus enimmüüdud hooldusroboti Paro kahenädalasel katsetamisel,» ütles teadlane Martin Chevallier Medical Xpressile. «Mul vedas väga, et viisin selle uuringu edukalt läbi vahetult enne 2020. aasta märtsis toimunud sulgemist ja mõistsin seega vanemate täiskasvanute ja nende hooldajate igapäevase Paro kasutamise sotsiaal-materiaalset olulisust.»

Kuigi paljud sotsiaalsed robotid on loodud kasutamiseks ilma vahendajata, soovis teadlane uurida hüpoteesi, et inimesed mängivad kontakti vahendamisel mõnes olukorras otsustavat rolli.

Oma varasematest leidudest inspireerituna asus Chevallier uurima hooldajate väärtust vanemate täiskasvanute ja robotite vahelise suhtluse vahendajatena.

Ta veetis enne eksperimendi algust kaks nädalat hooldekodu dementsusosakonnas, et tutvuda elanike ja nende hooldajatega (vestelda nendega, vaadelda kohtumisi, toitlustamist jne) ning tutvuda rutiiniga. «Seejärel jälgisin ja salvestasin videole Paro, elanike ja ühe või mitme hooldaja vahelist suhtlust. Juba esimestest tähelepanekutest peale rabas mind hooldajate pingutus hooldekodu elanike passiivsusest üle aitamiseks.»

Niipea kui talle robot kätte anti, küsis hr Rey tema kõrval istuvalt hooldajalt Benoîtilt, mis selle nimi on. Tuginedes oma teadmistele härra elukäigust, tuli teisel hooldajal Marial idee pakkuda välja nimi, mis kõlas hr Reyle tuttavalt (tema koera nimi). Selle tulemusel hoidis elanik Parot endale märgatavalt lähemal ja embas seda õrnalt, lisades õrna häälega: «Oh, selle nimi on Stump.»

Chevallier täheldas katse ajal, et Paro roboti asetamisest eaka ette või sülle ei piisa sageli, et ajendada sellega suhtlema. Lisaks kutsus robot uuringus osalenud vanematel täiskasvanutel esile mitmesuguseid reaktsioone, alates uudishimust kuni stressini.

Paro robot töötab tipptasemel algoritmil, mis võimaldab sel erinevatel viisidel kasutajatega suhelda. See on loodud ka armsaks ja kasutajasõbralikuks. Vaatamata nendele eelistele leidis Chevallier, et ilma hooldajate toetuseta ei sujunud hooldekodu elanike ja roboti vaheline suhtlus tõrgeteta.

«Märkasin, et hooldajad pidid pakkuma interaktsioonituge, mis koosneb verbaalsest ja/või kombatavast juhendamisest, et edendada, säilitada ja ühiselt konstrueerida Paro ja selle lõppkasutaja kohtumise tähendust,» selgitas Chevallier. «Need tähelepanekud viitavad sellele, et Paro psühhosotsiaalsete hüvede tüüpiline biomeditsiiniline lähenemine jätab tähelepanuta hooldajate otsustava rolli inimese ja roboti suhtluses. Täpsemalt, see lähenemisviis hindab roboti autonoomiat üle, eeldades, et inimene reageerib puhtalt keskkonna stiimulitele.»

Chevallier märkas aga, et isegi vähem haritud hooldajad võivad pakkuda hooldekodu elanike ja Paro vahelise suhtluse ajal rikkalikke, dünaamilisi ja isikupärastatud juhiseid.