ME SAAME HAKKAMA Nukker või rõõmus isadepäev?

Kätlin Konstabel
, psühholoog ja pereterapeut
Copy
Isadepäeva tähistamine Viljandis Vabaduse platsil koos kaitseväega. 
Isadepäeva tähistamine Viljandis Vabaduse platsil koos kaitseväega. Foto: Elmo Riig/Sakala

Maailma parim issi. Isalõvi ja supermees. Särk ja kruus ja kott sellise või sarnase sildiga. Toit, mida isadepäeval lauale kanda. Asjad, mida lõbusalt koos isaga teha, täna ja üldse. Aasta isa, kelle järgi joonduda. Palju soovitusi, kus igal pool taga eeldus: isadepäev on ütlemata tore ja rõõmus perepüha absoluutselt kõigile.

Kohustuslikult eeldatava rõõmutunde taga on tihti reaalsus, millel ei pruugi olla rõõmuga kas mitte midagi pistmist või on tegu sügavat hingevalu osatava tähtpäevaga.

Alustame kõige lihtsamast: ligi pooled kooselud kipuvad lagunema ja paljude laste suhtlus isaga muutub seetõttu keeruliseks. Kui vanemad on osanud lahku minna rahulikult, siis seisneb keerukus suuresti vaid lastega seotud logistikaülesannete lahendamises, aga juhtmed võivad kokku joosta ka siis. Ent tihti toimub ekskallimatest lapsevanemate vahel tont teab mis – sõda on selle jaoks veel leebe nimetus. Kuidas olla see parim isa, kui hinges on ema vastu kibedus või kui last tuleks justkui jagada pooleks otsekui leivapätsi?

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles