Üldlevinud arusaama järgi ei meeldi keskmisele mehele ei liigne jutustamine ega ka arsti juures käimine. Kuid ometigi on meil nende elujõulisusest mingi pilt olemas. Tänu Tervise Arengu Instituudi vanemteadur Rainer Reile erinevatest Eestis läbi viidud uuringutest kokku koondatud üldpildile on võimalik käesoleval meeste tervise kuul eesti mehest mingi portree maalida.
Mehe tervislik seisund
Oodatav eluiga on Eestis kasvanud viimased veerandsada aastat. Kui madalpunkti tähistaval 1994. aastal oli meeste oodatav eluiga 60,5 (naistel 72,8 a), siis 2019. aastal oli see juba 74,4 (naistel 82,8 a). Viimastel aastatel on oodatav eluiga pandeemia kontekstis taas langenud (meestel 2021. aastal 72,8 ja naistel 81,4), kuid siiski elavad mehed täna enam kui 10 aastat kauem kui 1990ndate alguses.
16-64-aastaste meetse sagedasemateks terviseprobleemideks olid 2020. aastal kõrgenenud vererõhk (23%), seljaprobleemid (19%), liigestehaigused (16%), ülekaal või rasvumus (16%) ning kõrgenenud kolesteroolitase veres (14%). Trauma, vigastuse või mürgistuse tõttu vajas arstiabi iga 7. tööealine mees.
Terviseseisund on mõjutanud ka igapäevategevusi – haiguse tõttu oli töölt või koolist aasta jooksul enam kui 2 nädalat puudunud iga kaheksas mees. Ligikaudu sama palju oli ka piiratud töövõimega mehi – 2020. aastal oli 16-64-aastastest meestest saanud töövõimetuspensioni või töövõimetoetust 14,6%.
Kas peas on asjad korras?
Eesti haigekassa raviarvete andmed 2016-2020 perioodi kohta pakuvad sellele teemale lihtsustatult abi otsinute ja saanute vaadet. Vaadeldud perioodil esines keskmiselt psüühikahäire diagnoosiga raviarveid 10% meestel. Ärevushäireid oli 2%, depressiooni 2,2%. Alkoholi tarvitamisest tingitud psüühika- ja käitumishäirete diagnoos oli pandud aga lausa 78%.