Rekameeste elu veoautos: normis kolesterooli tagavad nutikad lahendused

PM Tervis
Copy
Arvi kimab ringi rattaga.
Arvi kimab ringi rattaga. Foto: Erakogu

Transpordiettevõte Alonewolf & Stonewolf võttis eelmisel aastal kogu meesperega osa Pikema Sõpruse Päevast. Igale mehele oli ette nähtud tervisekontroll. Aasta hiljem vaatasid kolm rekameest, kaks Arvit ja Igor, näitajad üle ning jagasid nippe, kuidas kaugsõidu autojuhina oma tervise eest hoolt kanda.

SYNLABi laboriarst dr Jüri Laasik soovitab meestel olulisemaid tervisenäitajaid kontrollida kord aasta või kahe järel või vastavalt arsti personaalsetele soovitusele, et tuvastada võimalikult vara erinevaid terviserikkeid, mis pahatihti endast sümptomitega märku ei anna. «Tervisest ei sõltu ainult mehe enda heaolu ja elukvaliteet, vaid hea tervise juures saab olla ka täisväärtuslik partner, lapsevanem, sõber ning kolleeg,» lisab ta.

Arsti sõnul peaksid mehed regulaarselt kontrollima eesnäärme näitajaid ja kolesteroolitaset, mis on südame-veresoonkonnahaiguste üks sagedasemaid põhjustajaid. Üle poolte viimase kolme aasta SYNLABi proovidest näitab normist kõrgemat kolesteroolinäitu, mis on paljuski seotud just igapäevase eluviisi, toitumise ja liikumisega.

Reka peal ratas alati kaasas

Arvi Tartumaalt on pika staažiga autojuht, kes sõidab graafikuga kaks nädalat tööl ja üks kodus, Soome ja Rootsi vahel. Kogu tiimi meestekuu tervisekontroll oli talle tore üllatus, sellist asja transpordivaldkonnas pole tema sõnul varem kuulda olnud. «Ise ei oleks nii põhjalikku tervisekontrolli läinud, see on fakt,» tunnistab mees ja kiidab eestvedajaid. Samas selgub, et tervislikku eluviisi peab Arvi juba aastaid väga oluliseks. Mehel on selja taga südameoperatsioon ning see on põhjus, miks ta hoiab silma peal oma kolesteroolinäidul, mis südamerahustuseks sel korral oli ilusti normis.

«Praegu on kolesterool stabiilne, aga ma jälgin, mida söön ja liigun teadlikult,» räägib mees. Ta kirjeldab liikumisharrastust: «Mul on reka peal alati ratas kaasas. Igal hetkel, kui tekib vahepaus, näiteks koorma tegemisel, siis teen tiiru.»

On päevi, kus sõidus olles vaba auku ei teki, teinekord on jälle tund või lausa kaks pausi. «Vean tööl jalgratast kaasas,» naerab ta ja tõdeb, et aega selle kasutamiseks leiab alati, kui tahta. Vahel tunni-, vahel poole tunni kaupa, vahel on jälle mitu tundi passimist ja siis on hea oma sõit ära teha.

Kodus olles mees rattasõiduks aega ei leia. Vanemad elavad maal, seal on vaja abiks olla. «Suvel veel, aga rattaga sõidan tööl rohkem, kui kodus,» lisab mees.

Kolesterooli kontrolli all hoidmiseks on tema sõnul tarvis rattasõidu kõrval veel jälgida, mida suhu panna. Siin on oluliseks abiks hommiku ja õhtusöögid, mis on logistiliselt laeva peal ning valida saab sooja toidu. Lõuna jääb aga mehe sõnul tihti võileiva või kiire snäki peale. «Meil on köök ja mikrolaineahjud ja kõik autos olemas, aga siin ma väga toimetada ei oska, pigem teen võileiba,» tõdeb ta.

Tervislik gurmee nii kodu- kui rekaköögis

Kaugsõiduautojuht Igor tunnistab, et otsest põhjust tervisekontrolli minna tal eelnevalt ei olnud, kuid vajalikuks seda peab – eriti, kui mees on üle kolmekümne. «Väga viis mõte,» tunnustab ta ettevõtte juhi algatust ning läks proovivõtule kohe, kui Pikema Sõpruse Päeva raames võimalus avanes.

Aasta tagasi tehtud tervisekontrollist sai Igor teada, et kõik muu on korras, kuid kolesterool on natuke üle normi ja sellele võiks tähelepanu pöörata. See on põhjus, miks kokaks õppinud vilunud autojuht oma söögitegemise oskused nii kodus kui ka rekaköögis täiel määral mängu on pannud. «Tänapäeval püüan vältida kiireid toite bensiinijaamades nagu burgerid ja hot-dogid, kuigi see on mugav, taldrikut ei pea pesema ega koristama,» räägib Igor. Ta tõdeb, et nüüd teeb ta süüa ise. Valmistab reka peal olles kana, salatit, sööb kapsast, kurki ja tomatit. Autos on kõik olemas – pliit, potid ja muu vajalik.

Eks koduköögis, Tallinnas on muidugi lihtsam maitsvaid ja tervislikke toite valmistada, tõdeb ta. Igor on sõidus Soome ja Rootsi vahel graafikuga kaks nädalat tööl ja kaks kodus, mis sobib talle väga hästi. Kahest kooselust on mehel lapsed, kes kodusoleku ajal isa juurde tulevad. «Saan lastega koos olla, teen remonti ja uues köögis süüa,» kirjeldab ta kahenädalast vaba aega kodus. Igoril on unistus oma söögitegemise kunsti sotsiaalmeedia klippidega teistelegi tutvustada ja nõnda häid retsepte jagada. Tegemist oleks sel juhul nii tele- kui ka autokokaga.

Treeningsaalis Igor ei käi ning rattaga vahepausidel ei sõida, kuid mees on enda jaoks leidnud hommikuvõimlemise kui mõnusa aktiivse päeva alguse, seda nii tööl kui kodus olles. «Aega leiab, kui tahta, kasvõi 15 minutit,» on rekamees kindel.

Isiklik rekaring 100 meetrit

Viljandimaal elav Arvi tunnistab, et läks pakutud Pikema Sõpruse Päeva tervisekontrolli tegema alles viimasel hetkel. Napilt enne, kui kehtivus lõppema hakkas. «Üldiselt mehed tervisest suurt ei hooli, aga kui juba võimalust pakuti, siis tahtsin ikka ära käia,» meenutab ta eelmise aasta meeste tervisekuul saadud kinkekaardi realiseerimist tänavu kevadel. Seega jäi tal uue Pikema Sõpruse Päeva proovini vähem kui pool aastat.

Näitajad olid peamiselt korras, kuid kolesterool 5,8 on normist kõrgem ning oli ka Arvi jaoks üllatus. Eesnäärmemarkerid oli talle eelnevalt teada ja sellega on arst kirjutanud ravimid ning teema on kontrolli all.

Arvi töögraafik on kaks nädalat tööl ja üks kodus või nagu ta ise ütleb: kui naine hakkab sina ütlema, siis tuleb sõitu minna. Kõige enam teeb talle muret toitumine, mida oma päevagraafikusse on raske korralike toidukordadena paigutada. Sageli ei ole mahti väga mõelda ja valida. Soome-Rootsi vahel sõites on tal võimalus mitmed eined süüa samuti laeval, rikkaliku valikuga Rootsi lauas ning ta on aastatega õppinud mõtlema, mida taldrikule tõstab. «Süüa tuleb silmadega,» tõdeb ta.

Liikumist on Arvi sõnul tema ametis vähe, sest töö ajal istud autos ja sõidad. Palju oleneb ka auto margist, kas koorma tegemisel on rohkem või vähem aktiivsust. Kogenud autojuhina on ta aga enda jaoks leidnud viisi teha oma mahukast autost omalaadne trennisaal. «Mu reka on 50 meetrit pikk, ümber reka ring on 100 meetrit – see on nagu staadion juba,» tõdeb ta. «Ma üritan kaks tiiru päevas kindlasti teha.»

Omal ajal maadlusega tegelenud mees täna otseselt kuskil treeningus ei käi. Kodus on Arvil käed-jalad argitoimetusi täis. Ahikütteks puude tegemine ja toomine. Lisaks on vanematel maal maja, mis vajab pidevat askeldamist. Samuti kaks täisealist tütart, kellel isa ikka abiks käib. Kui on aga aeg enda jaoks, siis läheb mees kalale.

Regulaarne tervisekontroll aitab olla terve ja aktiivne

Dr Laasik tõi välja, et ilma otseste vaevusteta võiksid mehed esmase põhjaliku tervisekontrolli teha 30-aastaselt ning jätkata olulisemate näitajate kontrollimist sagedusega kord aasta või kahe järel, võttes arvesse ka analüüside tulemusi ja arsti soovitusi. Üle 40-aastased mehed peaksid arsti sõnul laskma põhjalikuma analüüsi teha kord aastas. Hilisem isiklike tulemuste võrdlus annab aluse kiireks reageerimiseks ega lase võimalikul haigusel areneda.

«Vereanalüüsi tulemuste põhjal saab tekkivaid terviseprobleeme juba varakult ennetada,» selgitab laboriarst. Ta lisab, et eriti oluline on kolesteroolitaset regulaarselt kontrollida vähemalt kord aastas riskigruppi kuuluvatel, kaasnevate haigustega inimestel.

Verest mõõdetakse kolme erinevat kolesterooli. Üldkolesterooli kõrval on veel väga olulised LDL- ehk «halva» kolesterooli ja HDL- ehk «hea» kolesterooli tase. LDL-kolesterooli kõrge kontsentratsioon veres põhjustab veresoonte lupjumist ehk ateroskleroosi ning suurendab südame-veresoonkonnahaiguste riski.

Peale südame-veresoonkonnahaiguste, saab lihtsa vereprooviga hinnata veel eesnäärmevähi riski ning varajases staadiumis on võimalik seda edukalt ravida. Dr Laasiku sõnul on Eesti meeste teadlikkus eesnäärmevähist iga aastaga parenenud ning vereproovi jõuab andma üha rohkem mehi. Eesnäärmevähi riski peegeldava vereanalüüsi (PSA) normist kõrgema väärtuse korral tuleks kindlasti külastada uroloogi või meestearsti, kes lisauuringutega täpsustavad eesnäärme seisundit. «Paraku avastatakse üle pooltel patsientidel eesnäärmevähk alles kaugele arenenud staadiumis, sest pole käidud regulaarselt kontrollis,» nentis dr Laasik.

Nii eesnäärmevähi kui ka südamehaiguste puhul esialgu otseselt kuskilt ei valuta ja nähtavaid kaebusi ei pruugi olla, mistõttu on regulaarne tervisekontroll haiguste ennetamisel ja õigeaegsel ravimisel oluline. Novembrikuus annab juhib meeste tähelepanu oma tervist kontrollida Pikema Sõpruse Päeva iga-aastane kodanikualgatus.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles