T, 29.11.2022

Eesti on perinataaltervise näitajate järgi selgelt Põhja-Euroopa maade hulgas

PM Tervis
Eesti on perinataaltervise näitajate järgi selgelt Põhja-Euroopa maade hulgas
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Pilt on illustreeriv.
Pilt on illustreeriv. Foto: Shutterstock

Vastsündinute ja nende emade tervis on rahvastiku tervise ja heaolu põhilisi näitajad. Kuigi surnult sündimus ja imikusuremus on viimastel kümnenditel oluliselt langenud, on rasedusega seotud haigestumus- ja suremuskoormus üks peamisi prioriteete rahvastiku tervise jälgimisel, eeskätt just seetõttu, et ka Euroopas säilib suur varieeruvus maade vahel sünniga seotud tulemites.

Tihti on võrdlused raskendatud riikides kasutatavate erinevate definitsioonide tõttu. Euro-Peristati ekspertide võrgustik, kes on selle raporti koostaja, on teinud raportis võrreldavaks 9 tuumnäitajat. 24 Euroopa Liidu liikmesmaad, Island, Norra ja Šveits ning Ühendkuningriigid kogusid andmeid võrreldava metodoloogiaga ja ühtse andmeprotokolliga Euroopa Horizon 2020 PHIRI (Population Health Information Research Infrastructure) projekti raames.

Peamised tulemused:

Surnult sündimus- ja neonataalsuremuskordajad suures osas Euroopast aastatel 2015–2019 vähenesid, kuid langus oli väiksem kui varasematel aastatel ning mõnel maal jäid näitajad samale tasemele või isegi suurenesid. Nii näiteks kasvas surnult sündimus Belgias ja Saksamaal.

  • Neonataalsuremus, mis on vastsündinute suremus pärast 22 raseduskestuse päeva järel toimunud sünde 27 elupäeva vältel, vähenes samuti enamikus riikides. Väikseim oli see näitaja Sloveenias, Islandil, Soomes, Norras, Tšehhis, Eestis ja Rootsis.
  • Imikusuremuse puhul, millist sündide ja surmade isikupõhiselt seostatud näitajat suutsid edastada vaid 19 maad, olid madalaimad näitajad Eestis, Rootsis ja Norras, suurima imikusuremusega maad on aga Horvaatia, Belgia, Poola ja Ungari.

Enneaegsete ja alakaaluliste vastsündinute osakaal varieerub Euroopa maade vahel märkimisväärselt, kuid üldiselt näitas langustrendi aastatel 2015–2019.

  • Madalaim alakaaluliste vastsündinute osakaal oli Põhja- ja Baltimaades, suurim Lõuna- ja Ida-Euroopa maades (Küpros, Portugal, Hispaania, Slovakkia, Ungari).
  • Enneaegsete osakaal vähenes enim nendes Euroopa riikides, kus oli varem nende suur osakaal.

Perinataaltervise peamised riskitegurid on muutunud: mitmiksündide osakaal väheneb, aga ema vanus kasvab endiselt.

Keisrilõigete osakaal on väikseim Põhja- ja Baltimaades, suurim Lõuna- ja Ida-Euroopa maades. Pooltes maades on keisrilõigete osakaal langenud, teistes aga kas jäänud samaks või suurenenud.

Märksõnad
Tagasi üles