Minister diabeedipäeval: peame inimestele rohkem selgitama elustiilist tulenevaid diabeediriske

Tervise- ja tööminister Peep Peterson. Foto: Sille Annuk

Peame inimestele rohkem selgitama elustiilist tulenevaid diabeediriske, et inimesed saaksid aru, mis haigusega on tegu ja kuidas seda vältida, ütles tervise- ja tööminister Peep Peterson Eesti Diabeediliidu 30. aastapäeva tervituskõnes.

Minister Peterson tunnustas Eesti Diabeediliitu 30. aastapäeval ning märkis, et sedavõrd pikaealisi organisatsioone pole kuigi palju. Ellujääjate seas paistavad silma patsientide esindusorganisatsioonid, nagu ka Eesti Diabeediliit.

«Diabeediliidu tegevus on väga vajalik, et meie haigekassa ja tervishoiusüsteem läheks paremaks ja diabeedi diagnoosiga inimeste elu läheks paremaks,» ütles minister Peep Peterson. «Ma tean, et Diabeediliit hoolitseb diabeediga inimeste käekäigu eest ning nad saavad Eestis head ravi ja nõustamist. Tänan Diabeediliitu, et olete hoidnud pinget ning pole lasknud ministeeriumil või haigekassal vajalikke otsuseid tegemata jätta.»

Minister Peep Petersoni sõnul on siiski veel palju teha tervisedenduses ja eeskätt teist tüüpi diabeedi ennetustöös. «Peaksime tulevikus rohkem koostööd tegema, et inimestele elustiilist tulenevad diabeediriskid paremini kohale viia. Et inimesed mõistaksid, mis haigusega on tegu ja kuidas seda vältida, enne kui on liiga hilja,» ütles minister Peterson.

Kuigi diabeet ei ole ravitav, on seda võimalik tõhusalt kontrolli all hoida tänu ravimitele ja meditsiiniseadmetele, mida haigekassa inimestel soetada aitab. Sellest aastast saavad ravikindlustatud, kes põevad esimest tüüpi diabeeti, 90-protsendilise soodustusega glükoosisensoreid ja saatjaid, mis edastavad veresuhkru näidu otse inimese nutitelefoni. Minister kinnitas, et tulevast aastast on kavas laiendada pumpravi kättesaadavust, võimaldades soodustusega pumpravi esimest tüüpi diabeediga noortele kuni 26-aastaseks saamiseni.

Tervise Arengu Instituudi andmetel diagnoositi 2021. aastal Eestis diabeet esimest korda 5876 inimesel. Nendest umbes 93 protsendil on teist tüüpi diabeet, mis on elu jooksul kujunenud – teist tüüpi diabeeti diagnoositi 95 protsendil juhtudest 45-aastastel ja vanematel inimestel. Teist tüüpi diabeedi peamised riskitegurid on pärilikkus ehk diabeet lähisugulastel, ülekaalulisus, metaboolne sündroom: vererasvade normist kõrgem tase, kõrgenenud vererõhk, vöökoha rasvumine, kõrgenenud veresuhkur ning naistel põetud rasedusaegne diabeet.

Eesti Diabeediliidu hinnangul elab Eestis üle 70 000 diabeedihaige. Maailmas kannatab suhkrutõve all enam kui pool miljardit inimest.