Menopaus on aeg, mil kõige viimasest menstruatsioonist on möödas üks aasta. «Menopausi algust saab konstateerida ainult tagasivaates. Keskmiselt algab see naistel 50–51 aasta vanuselt. Kui see juhtub enne 45. eluaastat, on tegu varajase menopausiga, enne 40. eluaastat aga enneaegse menopausiga,» rääkis Confido naistearst Inga Aavik.
Perimenopaus on periood, mis algab esimeste sümptomite tekkimisega ning kestab kuni menopausini. See periood võib olenevalt inimesest kesta paar aastat, aga ka isegi 10–15 aastat. Perimenopausi alguspunkt ei ole nii selgelt määratletav kui selle lõpp.
«Perimenopausis võivad naised kuude või lausa aastate kaupa kogeda aeg-ajalt erinevaid sümptomeid. Sümptomid tekivad selle tõttu, et munasarjade funktsioon langeb järk-järgult ja munasarjades väheneb suguhormoonide tootmine. Östrogeeni taseme langus mõjutab naisi enim, kuid ka teistel hormoonidel on oma roll,» kommenteeris Aavik.
Menopausi algus sõltub nii geneetikast kui elustiilist. «Soovides ennustada enda menopausi algust, võib uurida, millal algas menopaus emal ja vanaemal, kuid see pole siiski määrav. Menopausi algust mõjutavad ka ülekaal, stress ja suitsetamine – suitsetajatel algab menopaus kuni kaks aastat varem. Rasestumisvastaste vahendite kasutamine või sünnituste arv aga menopausi algust ei mõjuta,» täiendas arst.
Iga naine kogeb üleminekuiga erinevalt
«See, milliseid sümptomeid menopaus tekitab, sõltub konkreetsest naisest. Osade naiste jaoks möödub periood väiksemate kaebustega, teiste jaoks vallandab hormoonide produktsiooni langus palju erinevaid sümptomeid. Tavalisemate östrogeenide puudusest tingitud kaebustena esinevad kuumahood, suurem higistamine, väsimus, peavalud, meeleolumuutused ja kaalutõus,» rääkis proviisor Merle Meola.