Menopausi ravi: elustiilimuudatustest hormoonide asendamiseni

Menopaus - mis see on ning miks algab ta mõnel naisel varem kui teistel? Foto: Shutterstock

Menopaus tähendab naise viljaka perioodi lõppu, mis saabub enamasti 50. eluaasta ajal. Menopausiga võivad kaasneda eriilmelised ja ebameeldivad sümptomid, millest paljusid on teadmatuse korral lihtne segi ajada muude tervisehädade nähtudega. Millised on menopausi sümptomid ja kuidas neid leevendada, selgitavad Confido naistearst Inga Aavik ja Südameapteegi proviisor Merle Meola.

Menopaus on aeg, mil kõige viimasest menstruatsioonist on möödas üks aasta. «Menopausi algust saab konstateerida ainult tagasivaates. Keskmiselt algab see naistel 50–51 aasta vanuselt. Kui see juhtub enne 45. eluaastat, on tegu varajase menopausiga, enne 40. eluaastat aga enneaegse menopausiga,» rääkis Confido naistearst Inga Aavik.

Perimenopaus on periood, mis algab esimeste sümptomite tekkimisega ning kestab kuni menopausini. See periood võib olenevalt inimesest kesta paar aastat, aga ka isegi 10–15 aastat. Perimenopausi alguspunkt ei ole nii selgelt määratletav kui selle lõpp.

«Perimenopausis võivad naised kuude või lausa aastate kaupa kogeda aeg-ajalt erinevaid sümptomeid. Sümptomid tekivad selle tõttu, et munasarjade funktsioon langeb järk-järgult ja munasarjades väheneb suguhormoonide tootmine. Östrogeeni taseme langus mõjutab naisi enim, kuid ka teistel hormoonidel on oma roll,» kommenteeris Aavik.

Menopausi algus sõltub nii geneetikast kui elustiilist. «Soovides ennustada enda menopausi algust, võib uurida, millal algas menopaus emal ja vanaemal, kuid see pole siiski määrav. Menopausi algust mõjutavad ka ülekaal, stress ja suitsetamine – suitsetajatel algab menopaus kuni kaks aastat varem. Rasestumisvastaste vahendite kasutamine või sünnituste arv aga menopausi algust ei mõjuta,» täiendas arst.

Iga naine kogeb üleminekuiga erinevalt

«See, milliseid sümptomeid menopaus tekitab, sõltub konkreetsest naisest. Osade naiste jaoks möödub periood väiksemate kaebustega, teiste jaoks vallandab hormoonide produktsiooni langus palju erinevaid sümptomeid. Tavalisemate östrogeenide puudusest tingitud kaebustena esinevad kuumahood, suurem higistamine, väsimus, peavalud, meeleolumuutused ja kaalutõus,» rääkis proviisor Merle Meola.

«Kuumahood kestavad sageli aasta või kaks pärast menopausi. Kümnel protsendil naistest jätkuvad need veel aastaid pärast sedagi. On leitud, et hoogude teke on seotud suurenenud kehakaalu, suitsetamise ja stressiga. Teised üleminekueaga ja östrogeenide taseme langusega seotud sümptomid on väsimus, keskendumisraskused, peavalud, mälu halvenemine, unetus, nimme- ja lihasvalud, liigesevalu, südamekloppimine ning libiido ehk seksuaalsuse nõrgenemine,» täiendas Aavik.

Sümptomite leevendamiseks tuleks Meola sõnul esmalt üle vaadata oma elustiil. «Loobuda tuleks kahjulikest harjumustest nagu suitsetamine või liigne alkoholi tarvitamine, toituda tervislikult ning liikuda regulaarselt,» tõi proviisor välja kõige olulisema.

«Lisaks on soovitatav hoida toas jahedamat temperatuuri ning riietuda kihiti, et kuumahoo ajal oleks võimalik midagi seljast võtta. Proovida võiks ka meditatsiooni ja joogat. Menüüsse võiks aga lisada sojaubadest tehtud toite – soja on taimsete östrogeenide ehk isoflavoonide allikas ning on leitud, et selle tarvitamine võib üleminekuea vaevusi leevendada. Lisaks on sellel positiivne toime südame-veresoonkonnale ja luude tugevusele,» rääkis naistearst.

Abi saab ka apteegist

Kui elustiilimuudatused ei ole piisavad, siis järgmiseks tuleks proovida käsimüügis olevaid looduslikke vahendeid ja ravimeid. «Olenevalt sümptomitest tasub proovida taimset östrogeeni sisaldavaid preparaate. Tavaliselt sisaldavad need soja, aasristikut, salveid või linaseemneid. Soja ja aasristik sisaldavad suures kontsentratsioonis isoflavoone mis aitavad meeleolumuutuste, peavalude, kuumahoogude korral. Salvei ja melissi lehtedes sisalduvad parkained aitavad liighigistamise ja kuumahoogude vastu. Östrogeen kaitseb mõneti naissugu südame-veresoonkonna haigustesse haigestumise eest ning luude hõrenemise eest. Seetõttu on soovitav östrogeenide languse korral juurde võtta toidulisanditena D-vitamiini, kaltsiumi, oomega-3 rasvhappeid, meeleolumuutuste korral B grupi vitamiine,» soovitas proviisor.

Menopausi ajal kiireneb ka naha vananemine ning nahk muutub õhemaks ja kuivemaks. «Seetõttu on väga oluline ka nahahooldus ja kaitse päikesekiirguse kahjuliku mõju eest. Kindlasti tuleks hoolikamalt kasutada päikesekaitsekreemi, et vältida pigmendilaikude teket. Sobivate toodete valimisel saab nõu küsida apteekrilt,» juhendas Meola.

Hormonaalsetest muutustest tingituna leiavad aset muutused ka kuse- ja suguelundites, millest tingituna võib esineda tupekuivust, valulikkust urineerimisel. «Ka nende sümptomite leevendamiseks on käsimüügis erinevaid võimalusi. Need on hormoonivabad tooted, mis sisaldavad näiteks erinevaid taimeekstrakte, hüaluroonhapet, E-vitamiini. Tooteid leidub nii kreemina, geelina kui ka küünaldena, nii et igaüks leiab endale sobiva,» sõnas apteeker.

Kui elustiilimuudatused ja käsimüügiravimid mõju ei avalda, tasub pöörduda arsti poole

Kui elustiilimuudatused ning käsimüügiravimid on proovitud, kuid üleminekuea sümptomid segavad endiselt igapäevaelu ja tööl käimist, tuleks pöörduda arsti poole, kes saab määrata hormoonasendusravi.

«Kuna hormoonasendusravil on oma riskid, on kindlasti vajalik eelnev konsultatsioon naistearstiga. Kuna kaebused on tingitud östrogeeni taseme langusest, siis sisaldavadki ravimid just seda hormooni. Kui naisel on emakas alles, siis kasutatakse östrogeeni ja progesterooni sisaldavaid ravimeid, kui aga emakas on mingil põhjusel eemaldatud, võib tarvitada ainult östrogeenipreparaate. Ravimeid on saadaval nii tableti, geeli kui ka nahaspreina,» rääkis Aavik.

Üleminekueaga seotud kaebusi leevendav hormoonasendusravi kestab esialgu paar-kolm aastat. Siis tuleks naistearstiga koos uuesti üle vaadata ravimi tarvitamise kasud ja riskid ning otsustada ravi jätkamise vajadus.