Hambaniidi kasutamine: millised on levinumad müüdid ja vead

Hambaniidi kasutamine peaks olema osa tavapärasest hügieenist. Foto: Shutterstock

November on hammaste tervise kuu, mis tänavu tuletab meelde hambaniidi kasutamise olulisust. Samas on hambaniidi kasutamisega seotud rohkelt müüte, mille lükkab ümber Kliinik 32 igemeravi spetsialist doktor Inga Rahuoja.

1. Hambaniiti kasutatakse, kui midagi jääb hammaste vahele.

Doktor Rahuoja sõnul ei tohiks seostada hambaniiti ainult toidutükkide eemaldamisega. Hambaniidi eesmärk on saada hambad puhtaks mitte ainult toidutükikestest, vaid ka biokilest. Isegi kui hammaste vahele midagi ei jää, tekib sinna katt ja biokile, kuna hambahari hambavahedesse- ja külgedele ei pääse. Biokile võib aga viia suuhaiguste tekkimiseni, mistõttu on oluline hambaniiti kasutada igapäevaselt ka siis, kui hambavahed tunduvad puhtad.

Hambaniidiga tuleb puhasta kõiki hambaid, ka tarkusehambaid. Tarkusehammasteni on hambaniidiga pisut keerulisem pääseda, mistõttu võib proovida lisaks niidile ka teisi abivahendeid, näiteks hambavaheharjakesi. Kui tarkusehammaste puhastamisele ei pöörata piisavalt tähelepanu, võib tekkida sinna põletik, mis halvimal juhul päädib tarkusehamba välja tõmbamisega. Tarkusehammaste kohta saab kuulata täpsemalt Eesti Tervisemuuseumi taskuhäälingus Sünaps.

2. Elektrilise hambaharja ja suuloputusvedeliku kasutamine on piisav.

Kahjuks ei ole see piisav, kuna hambahari ei puhasta hambavahesid piisavalt korralikult ning suuloputusvedelik ei ole piisavalt tugev, et lõhkuda biokilet. Biokile kaitseb baktereid isegi antibiootikumide eest. Kui hambad on paksult kattu täis, siis suuloputusvedeliku kasutamise mõju on minimaalne.

Rahuoja sõnul tuleb meeles pidada, et hambahari – ka elektriline – suudab puhastada umbes 60 protsenti hambapinnast, mistõttu on oluline puhastada ka hambavahesid ja -külgesid kas hambaniidi või muu sobiva alternatiivse vahendiga.

3. Lapsed ei pea hambaniiti kasutama.

Doktor Rahuoja soovitab hammaste niiditamisega alustada juba siis, kui esimesed kaks piimahammast on omavahel kõrvuti. Nii väikese lapse hambaid puhastab muidugi lapsevanem, kuid selle käigus saab järk-järgult õpetada lapsi ka hambavahede eest hoolt kandma. Nii muutub see lisarutiin laste jaoks tavapäraseks harjumuseks, mis loodetavasti saadab neid terve elu. Laste hambavahesid on mugav puhastada hambaniidihoidjaga, millega pääseb hambavahedele kergemini ligi.

«Hambavahede puhastamisega tasub alustada juba varakult, kuna see aitab ennetada hambaaukude tekkimist. Paraku on tihtipeale nii, et kui piimahammastes on augud, tekivad need ka jäävhammastesse. Laste puhul ei pea hambaniiti kasutama tingimata õhtul, kui laps on väsinud. Seda võib teha ka keset päeva, sest oluline on last järk-järgult selle protseduuriga harjutada. Kui laps on juba hambavahede puhastamisega harjunud, siis muutub see ajapikku lihtsamaks,» selgitab Rahuoja.

4. Hambaniidi kasutamine kahjustab igemeid.

Kui inimene ei ole kunagi hambaniiti kasutanud ja hakkab seda tegema, võib see tõesti esile kutsuda igemete veritsuse. Doktor Rahuoja sõnul on tavaliselt veritsuse põhjuseks põletikulised igemed või lihtsalt asjaolu, et igemed ei ole veel harjunud hambaniidiga. Samas, kui igemed veritsevad ka pärast paari nädalat hambaniidi kasutamist, tuleks probleemi välja selgitamiseks pöörduda hambaarsti või suuhügienisti juurde.

Igemete veritsemise põhjus võib peituda ka vales tehnikas, mistõttu on oluline vähemalt kord aastas külastada suuhügienisti või hambaarsti. Nemad saavad anda omapoolseid soovitusi, kui on näha, et hoolimata korrapärasest puhastamisest on tekkinud mingeid puudujääke või probleeme.

November on hammaste tervise kuu. Teavituskuu toimub neljateistkümnendat korda, eesmärgiga suurendada Eesti inimeste teadlikkust ja vastutustunnet enda ja oma pereliikmete hammaste eest. Teavituskuud veab Kliinik 32 koostöös Eesti Tervisemuuseumiga, rohkem infot www.hammastetervisekuu.ee.