SOS Lasteküla aitab lastel ja noortel vaimse tervise esmaabini jõuda
15. november 2022, 09:14
Aina rohkem on 7-15aastaseid lapsi ja noori, kes lükkavad abi küsimist edasi või ei tea, kuhu oma murega pöörduda, kui silmast silma rääkida on raske. SOS Lasteküla tahab tõsta laste teadlikkust erinevatest abi saamise võimalustest ning julgustada neid oma murega Sova.ee chatist abi otsima. Mida rohkem ollakse kursis, et abi on vaid ühe kliki kaugusel, seda vähem on lapsi, kes jäävad oma murega päris üksi.
«Mul on väga sünged mõtted», «Ei jaksa elada», «Mul on hirm ühe mehe vastu», «Olen suitsiidne ja ei pea enam kaua vastu». Nii on lapsed kirjutanud Sova.ee chatti. See on reaalajas vestlusplatvorm, kus eesti, vene ja ukraina lapsed saavad anonüümselt oma probleemidest kirjutada. Nende muredele vastavad koolitatud nõustajad ja vabatahtlikud.
«Iga laps peab teadma, et mure või probleemiga tuleb kohe abi küsida. Ideaalne on, kui laps julgeb abi paluda oma lähiringist. Oluline on aga veenduda, et laps teaks ka teisi võimalusi kiire abi saamiseks. Juhuks kui ta ei saa või ei taha lähedasi oma murega koormata,» ütleb Sirli Arro, SOS Lasteküla ennetustegevuse koordinaator.
SOS Lasteküla avas sova chati 1. märtsil. Kaheksa kuuga tehti chatti 903 pöördumist, oktoobrikuus kokku 73 pöördumist ning üks abivajava lapse teade. Kõige murettekitavamateks teemadeks konfliktid sõpradega, koolikius, ärevus ja hirmud.
Sova.ee chatiga soovis lasteküla luua kiire abisaamisvõimaluse kõikidele lastele ja noortele. Sageli vajab laps usaldusväärse ja anonüümse inimese kinnitust, et tema mure pole tühine ega mõttetu. Seejärel võib ta julgeda oma probleemist vanematele või koolipsühholoogile rääkida.
«Soovime juhtida laste ja noorte tähelepanu sellele, et kui rääkida on raske, siis kirjuta. Alati ei peagi ise leidma õigeid sõnu, kuidas alustada,» ütleb Sirli Arro. «Abi saamiseks võib kirjutada sova chatti ning koolitatud vestleja leiab sõnad, millega probleemi lahti harutama hakata.»
SOS Lasteküla kutsub lapsevanemaid ning laste ja noortega tegelevaid inimesi üles jagama rohkem infot erinevate abi saamise võimaluste kohta, mida noor kriitilisel hetkel oma äranägemise järgi kasutada saab. Nii anname noorele juba varakult teada, et ta ei ole oma murega kunagi päris üksi.