P, 29.01.2023

Hiljutise meeste terviseuuringu tulemused šokeerisid isegi kogenud arsti

PM Tervis
Hiljutise meeste terviseuuringu tulemused šokeerisid isegi kogenud arsti
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 5
Professor Margus Punab.
Professor Margus Punab. Foto: Kristjan Teedema

Professor Margus Punab rääkis, et hiljuti viidi läbi tervete meeste terviseuuring, kuid tegelikult ei tuvastatud ühtegi terviseriski vaid kahel protsendil uuritud meestest – nii palju siis tervete inimeste tervisekontrollist!

Med24 tegi isadepäeva järel ja meestepäeva eel intervjuu Tartu Ülikooli kliinikumi meestekliiniku ülemarsti-õppejõuga, Tartu Ülikooli kliinikumi 6. kliinilise valdkonna juhi ja juhtkonna liikme Margus Punabiga. Postimehe terviseportaal edastab osa intervjuust. Täispikka vestlust saab lugeda siit

«Hiljuti viisime läbi 40–49-aastaste Eesti meeste terviseuuringu. Mehed oma parimais aastais. Uuringut planeerides arvasime, et leiame neist umbes 20 protsendil olulisi üldtervise riske ja 20 protsendil vast ka juba mehe soospetsiifilisi tervisemuresid. Tulemused olid «pisut» šokeerivad. Alustades meestespetsiifiliste muredega: 32,5 protsendil meestel esines mõõdukas või oluline, see tähendab üsna kindlasti mehe elukvaliteeti mõjutav, kõrvalekalle. Kui lisada leebemad tervisemured ja mehespetsiifilised terviseriskid, siis leidsime kõrvalekaldeid kokku 71 protsendil uuritud meestest. Kui rääkida üldisematest terviseriskidest, siis neid tuvastasime pea 90 protsendil meestel. Kõige kriitilisemad nendest olid kõrge kolesteroolitase veres (73 protsendil uuritutest), kõrge vererõhk (54,5 protsendil), ülekaal ja rasvumine. Normaalkaalus (kehamassiindeks <25) oli ainult 28 protsenti uuritud meestest. Seega, näiliselt tegime tervete meeste terviseuuringu, aga tegelikult ei tuvastanud me ühtegi terviseriski vaid kahel protsendil uuritud meestest. Nii palju siis tervete inimeste tervisekontrollist,» räägib Punab meeste tervise uuringust. 

Millal jõuavad mehed meestearsti juurde?

On kaks indikaatorhaigust, mis on mehele algusest peale nii nähtavad kui ka mõjutavad tema elukvaliteeti. Nende haigustega jõudsid mehed 15 aastat tagasi arsti juurde keskmiselt 1,5 aastat, täna keskmiselt 3 kuud peale probleemide teket. Mis on veel oluline. Nende haiguste ravi vajas varem 70 protsendil juhtudest kirurgilist vahelesegamist. Õigel ajal pöördumise korral on aga need haigused pea eranditeta ravitavad või kontrollitavad konservatiivse raviga, ilma operatsioonita.

Rootsi meeste oodatav eluiga on Eesti meeste omast 8,4 aastat pikem. Mida oleks meil Põhjamaadest üle võtta, et seda vahet vähendada?

Olles Rootsis saanud olulise osa oma erialakoolitusest, saan sellele vastata, et peamine küsimus on Rootsi meeste terviseteadlikkus. Eluviis on keskeltläbi tervist hoidvam. Tervise riskiteguritega tegeletakse oluliselt varem. Riskirühmad on süsteemse tähelepanu all.

Märksõnad
Tagasi üles