L, 28.01.2023

TAI: tervishoiuteenuse osutajate tulude kasv on kiirenenud

PM Tervis
TAI: tervishoiuteenuse osutajate tulude kasv on kiirenenud
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Rahakott.
Rahakott. Foto: Emil Kalibradov/ Unsplash

Tervise Arengu Instituudi (TAI) avaldatud statistikast selgub, et 2021. aastal kiirenes tervishoiuteenuse osutajate tulude kasv ning nende majandustegevuse tulemuseks oli viiendiku võrra suurem kasum kui aasta varem.

Tervishoiuteenuse osutajate tulud suurenesid 2021. aastal 16 protsenti võrreldes eelneva aastaga ja olid kokku ligi 1,95 miljardit eurot.

«Tulude kasvu tagasid Eesti haigekassa rahastuse suurenemine ja inimeste tervishoiukulutuste kiire kasv,» kommenteeris TAI tervisestatistika osakonna analüütik Reet Nestor.

Suurim osatähtsus tervishoiuteenuse osutajate tuludes oli haiglatel. Haiglate tulud moodustasid 60 protsenti teenuseosutajate tuludest, järgnesid hambaravi-, perearstiabi- ja eriarstiabiteenuse osutajad igaüks 10 protsendiga. Diagnostilise teenuse osutajate osatähtsus tuludes suurenes 6 protsenti seoses kiire tulude kasvuga koroonatestide analüüsimisel. Üldhooldekodudes laienes Eesti haigekassa rahastatava õendusteenuse kasutamine, mille tõttu suurenesid õendusabiteenuse osutajate tulud.

Tervishoiu suurimaks rahastajaks on Eesti haigekassa (EHK), andes 2021. aastal 67 protsenti tervishoiuteenuse osutajate tuludest. Suurim osa (74 protsenti) EHK rahastusest läks haiglatele, perearstiabiteenuse osutajad said 14 protsenti ja teised teenusepakkujad alla 4 protsendi. Haigekassa tasus tervishoiuteenuse osutajatele 11 protsenti rohkem kui aasta varem. 2021. aastal suurenesid kiiremini maksed ambulatoorse eriarstiabiteenuse osutajatele, mis olid 22 protsenti suuremad kui 2020. aastal. Ka perearstiabi-, taastusravi- ja õendusabiteenuse osutajatel suurenesid haigekassa laekumised keskmisest kiiremini.

Samas suurenesid kiires tempos inimeste maksed tervishoiuteenuste eest. 2021. aastal laekus patsientidelt ligi 261 miljonit eurot ehk 13 protsenti tervishoiuteenuse osutajate tuludest. Aasta varasemaga võrreldes maksid patsiendid tervishoiuteenuste eest 30 protsenti rohkem. Inimeste osa oli suurem hamba- ja taastusravi ning eriarstiabiteenuse osutajate tuludes, vastavalt 70, 40 ja 33 protsenti. Üle kolme korra suurenesid inimeste maksed diagnostiliste teenuste eest seoses koroonaviiruse tasulise testimisteenusega.

Tervishoiuteenuse osutajate kulud nagu tuludki, suurenesid eelneva aastaga võrreldes 16 protsenti. Tervishoiu suurimaks kuluartikliks on tööjõukulud, hõlmates enam kui pool kõigist aasta jooksul tehtud kuludest. 2021. aastal olid tööjõukulud 15 protsenti suuremad kui aasta varem, 2020. aastal oli tööjõukulude aastane kasv 10 protsenti.

Majandusaasta tulemus oli ligi 153 miljoni eurone kasum, mis oli 26 miljoni võrra suurem kui 2020. aastal. Suurima kasumiga lõpetasid aasta diagnostikaettevõtted ja haiglad. Samas oli haiglate ja kiirabiteenuse osutajate kasum väiksem kui aasta varem. Keskmiselt teenis 2021. aastal üks tervishoiuteenuse osutaja kasumit veidi üle 103 000 euro.

Tervishoiuteenuse osutajad investeerisid põhivarasse üle 165 miljoni euro, ligi kolmandiku enam kui aasta varem. 58 protsenti investeeringutest tehti hoonete ehituseks, laiendamiseks ja rekonstrueerimiseks, 25 protsenti oli suunatud masinate ja seadmete, peamiselt meditsiiniseadmete ajakohastamisele. 65 protsenti tervishoiu investeeringutest tegid haiglad.

Tervishoiuteenuse osutajate 2021. aasta tulude ja kulude ning põhivara liikumise andmed on avaldatud TAI tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaasis. Eraldi on esitatud haiglavõrgu arengukava haiglate tulude ja kulude andmed.

Märksõnad
Tagasi üles