10 soovitust meestele: kuidas rääkida vaimse tervise raskustest?

Lähedaste toetus on oluline. Foto: Shutterstock

Peaasi.ee julgustab meeste tervise kuul mehi oma tundeid näitama ja vaimsele tervisele tähelepanu pöörama. Peaasi.ee psühholoogi Andreas Holsti sõnul võib tunnete mittejagamine tekitada üksildustunde, mis omakorda võib viia vaimse tervise probleemideni või nende süvenemiseni.

«On tavapärane, et mehed kannavad erinevaid maske tööl, kodus, trennis. Probleem kerkib siis, kui mehel ei ole võimalik maski langetada, olla tema ise ning välja näidata, kuidas tal päriselt läheb. Selleks et ennast vabalt tunda, ise ennast aidata ja vajadusel abi küsida, on vaja oma tunnetega tuttav olla. Tunnete allasurumine ei muuda neid olematuks,» selgitab Holst.

Psühholoogi kümme soovitust, kuidas rääkida oma vaimse tervise raskustest:

1. Kellegi teisega rääkimine võib anda teise vaatepunkti või oma mõtteid kuulates võid avastada enda jutust midagi uut.

2. Mõtle läbi, kellele rääkimisest võiks enam kasu olla, kas elukaaslasele, sugulastele, sõpradele, tööandjale, kas sinu tervis mõjutab neidki mõnel viisil.

3. Rääkimine ja oma kogemuste jagamine aitab suhet tugevdada, see omakorda kergendab vaimse tervise raskustega toimetulekut.

4. Vahel ei pruugi lähedased märgata, et inimese enesetunne on muutunud, kuid sageli nad märkavad ja muretsevad, aga ei julge küsida. Kui räägid julgelt, võib see teistelt pinget maha võtta ja suhteid lahedamaks muuta.

5. Vali rääkimiseks sobilik hetk – kui olete mõlemad rahulikud ja teil on aega.

6. Hea on rääkida midagi koos tehes, kalal, jalutuskäigul, treeningul vms, kus ei pea kogu aeg üksteisele otsa vaatama, kuid vestluse võiks pidada siiski näost näkku, mitte ekraanide vahendusel.

7. Anna teada, mida ootad, kas lihtsalt seda, et ära kuulataks, et teine saaks selgituse sinu käitumisele või soovid mõnd konkreetset tegevust (nt võta mind trenni kaasa) või nõuannet (nt soovitust vaimse tervise spetsialisti leidmiseks).

8. Räägi ka sellest, mida oled ette võtnud või plaanid ette võtta oma tervise parandamiseks, see annab teisele lootust.

9. Mõtle välja, kus on sinu piirid – mida sa tahad rääkida ja millise info tahad endale jätta.

10. Arvesta, et teine ei pruugi kohe toetavalt reageerida, kuid see ei ole ilmtingimata märk hoolimatusest. Kehva reageeringu taga võivad olla sõbra enda probleemid, vale moment jagamiseks või suutmatus infole adekvaatselt reageerida.

Koosta vaimse tervise kriisidega võitlemiseks isiklik plaan. Vaimse tervise kriiside eest ei ole keegi kaitstud. Peaasi.ee on koostanud testi, mis aitab välja selgitada, millised käitumise, enesetunde või suhetega seotud märgid annavad teada, et oled liigselt stressis. Lisaks saad plaanida lahendusi ja mõelda läbi, keda raskustesse sattudes saad abi otsimisel kaasata. Testi enda vaimset tervist ja loe lisa www.peaasi.ee/mask