Merike Värik: üks lahendus aitaks inimestel pääseda kiiremini arsti juurde

Merike Värik. Foto: Sander Ilvest / Postimees

Tervise- ja spordikulude maksuvaba soodustuse suurendamine aitaks kogu ühiskonnal paremini hakkama saada – nii saaks heaolusse oluliselt rohkem panustada.

Vabatahtlik tervisekindlustus on kõige kiiremini arenev kindlustusliik, mis aitab esmatasandi ja tasuta tervishoiu järjekordi oluliselt vähendada, võimaldades ettevõtetel oma töötajatele pakkuda tasulist arstiabi läbi kindlustusfirmade. Ja need, kes ei vaja tervisekindlustust ja ei soovi seda, saavad panustada sportimisele või hoopis jagada selle summa pooleks, nii spordiks kui tervisekindlustuseks.

Vajadusel kohe arsti juurde

Juba pikki aastaid on maksuvaba tervise ja spordi edendamise kulu kvartalis 100 eurot, seega kokku 400 eurot aastas. See tähendab, et tööandja saab maksuvabalt hüvitada tervise- ja spordikulusid kuni 100 euro ulatuses kvartalis iga töötaja kohta. Nii tööandjatele kui töötajatele oleks oluline, et see summa suureneks. See oleks panus kogu Eesti rahva tervisesse, kui suurendaksime summat 100–200 euro võrra – aastas seega kokku vähemalt 800 eurole. Viimasel ajal on läinud väga populaarseks osta tervise edendamiseks mõeldud summa väärtuses oma töötajatele tervisekindlustust, mis oluliselt aitab lahendada kitsaskohti meditsiinis ja inimesed saavad kiiresti tasulistele vastuvõttudele oma tööandja sõlmitud tervisekindlustust kasutades.

Kindlustusseltsid teevad koostööd ka erinevate raviasutustega, kus kindlustatud isik tasub raviasutuses ainult omavastutuse osa, ülejäänud osas arveldab kindlustusselts otse raviasutusega. See on eriti abiks, kui töötajal tuleb minna näiteks arsti juurde kuu lõpus, aga palgapäev on alles järgmise kuu alguses. Tihti lükatakse arsti juurde minek sel juhul edasi, aga niisuguse koostöö puhul saab töötaja minna arsti juurde kohe, kui selleks vajadus tekib. Inimene saab rutem arstiabi ja naaseb ka kiiremini tööle tagasi.

Kallinenud teenused

Täna on 400 eurot rangeks piiriks ettevõtetele, samal ajal on kallinenud tasulised arstiteenused (see on selgelt näha keskmise kahju hüppelises tõusus), mis tähendab, et ka kindlustusseltsid saavad pakkuda palju väiksemaid limiite ja kõrgemaid omavastutusi, võrreldes paari aasta taguse ajaga. Viimane aga mõjutab jällegi tööandja otsust, kas üldse osta töötajatele ravikindlustus.

On ilmselge, et suurem summa katab rohkem vajadusi. 400-eurose pakkumuse puhul on kokku limiitide summa 4900. Samas aga 800-eurose pakkumuse puhul on kokku limiitide summa 9650 ehk selle summa eest saab klient rohkem kasutada meditsiinilisi teenuseid. Lepingu sõlmides saavad ettevõtted ise valida kõiki limiite ja omavastutusi, välja arvatud ambulatoorne pere- ja eriarstiabi ja haiglaravi.

Oleks toeks nii rahvale kui riigile, kui tervise edendamiseks mõeldud summa suureneks.

Praegu kuulub maksuvaba tervise edendamise kulu alla:

· avaliku rahvaspordiürituse osavõtutasu;

· sportimis- või liikumispaiga regulaarse kasutamisega otseselt seotud kulutused;

· tööandja olemasolevate spordirajatiste ülalpidamiseks tehtavad kulutused;

· tervishoiukorralduse infosüsteemi kantud kulutused või vastavat kutsetunnistust omava taastusarsti, füsioterapeudi, tegevusterapeudi, logopeedi või kliinilise psühholoogi teenustele ravikindlustuslepingu kindlustusmakse.

Tööandja saab maksuvabalt hüvitada tervise- ja spordikulusid kuni 100 euro ulatuses iga töötaja kohta kvartalis. Maksusoodustus laieneb ka väljaspool Eestit tehtud spordi- ja tervisekuludele. Tööandja saab ise otsustada, kas ja milliseid tervise edendamise teenuseid või sportimise võimalusi ta oma töötajatele pakub. Töötaja saab jällegi ise otsustada, kas ja milliseid tervise edendamise teenuseid või sportimise võimalusi ta kasutab.

Allikas: maksu- ja tolliamet