Teadlased tuvastasid üllatava vahendi, mis aitab taastada maksa

PM Tervis
Copy
Maksa hoidmiseks tasub vähendada alkoholitarbimist.
Maksa hoidmiseks tasub vähendada alkoholitarbimist. Foto: Shutterstock

Leepra ehk pidalitõbi on üks maailma vanimaid haigusi. Seda põhjustavatel bakteritel võib olla üllatav võime elutähtsat organit kasvatada ja taastada, ütlevad teadlased.

Teadlased on avastanud, et pidalitõvega seotud parasiidid võivad rakke ümber programmeerida, suurendades täiskasvanud loomade maksa suurust, põhjustamata kahjustusi, arme või kasvajaid.

Ajakirjas Cell Reports Medicine avaldatud leiud viitavad võimalusele kohandada seda loomulikku protsessi, et uuendada vananevat maksa ja parandada inimeste tervislikku seisundit.

Eksperdid ütlevad, et see võib aidata ka kahjustatud maksa taaskasvatada, vähendades seeläbi vajadust siirdamise järele, mis on praegu ainus ravivõimalus lõppstaadiumis armistunud maksaga inimestele.

Varasemad uuringud on soodustanud hiirte maksa taaskasvamist, tekitades tüvirakke ja eellasrakke – raku arenguaste pärast tüvirakku, millest võib saada mis tahes tüüpi rakk konkreetse organi jaoks – invasiivse tehnika abil, mis sageli põhjustas armistumist ja kasvaja teket.

Nendest kahjulikest kõrvalmõjudest üle saamiseks tuginesid Edinburghi teadlased oma varasemale avastusele pidalitõbe põhjustavate bakterite Mycobacterium leprae võime kohta osaliselt rakke ümber programmeerida.

Töötades koos USA tervishoiu- ja inimteenuste osakonnaga, nakatas töörühm parasiidiga 57 vöölast – leeprabakterite loomulikku peremeest – ning võrdles nende maksa nakatumata vöölaste omaga, ja veel nendega, kes olid infektsioonile resistentsed.

Nad leidsid, et nakatunud loomadel arenes välja laienenud, kuid terve ja kahjustamata maks, millel on samad elutähtsad komponendid, nagu veresooned, sapijuhad ja funktsionaalsed üksused, nagu nakatumata ja resistentsetel vöölastel.

Meeskond usub, et bakterid «kaaperdasid» maksa loomupärase taastumisvõime, et suurendada organi mõõtmeid.

Nad avastasid ka, et peamine maksarakkude tüüp – hepatotsüüdid – olid nakatunud vöölastel läinud «noorenenud» olekusse.

Nakatunud vöölaste maks sisaldas ka geeniekspressiooni mustreid (raku ehitamise plaani), mis sarnanes nooremate loomade ja inimloote maksaga.

Ainevahetuse, rakkude kasvu ja kiire paljunemisega seotud geenid aktiveeriti ning vananemisega seotud geenid niiöelda suruti alla.

Teadlased arvavad, et see on tingitud sellest, et bakterid programmeerisid maksarakud ümber, viies need tagasi eellasrakkude varasemasse staadiumisse, millest omakorda said uued hepatotsüüdid ja kasvas uus maksakude.

Meeskond loodab, et avastus võib aidata välja töötada sekkumisi inimeste vananemisega seotud ja ennaegselt kahjustatud maksa taastamiseks.

Maksahaigused põhjustavad maailmas kaks miljonit surma aastas.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles