T, 29.11.2022

Oluline teada: kuidas osaleb soolestik immuunsüsteemi töös?

Karoli Patte
, Proviisor
Oluline teada: kuidas osaleb soolestik immuunsüsteemi töös?
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Soolestiku mikrobioom
Soolestiku mikrobioom Foto: Shutterstock

Enamik inimesi teab, et soolestiku roll on toidu seedimine. Tegelikult osaleb soolestik olulisel määral ka immuunsüsteemi töös. Kuidas saab soolestiku kaudu immuunsust toetada saame, selgitab Südameapteegi proviisor Karoli Patte.

Inimese seedekanali kõige pikema osa moodustavad peensool ja jämesool, mille pikkus on kokku kuni seitse meetrit. Soolestiku ülesandeks on toiduainete töötlus ja seedimine, organismi vee tasakaalu ehk homöostaasi hoidmine ning immuunsüsteemi toimivuse tagamine läbi mikrofloora tasakaalu säilitamise.

Juba Hippokrates ütles, et kõik haigused saavad alguse soolestikust. Soolestikus paikneb sadu erinevaid bakteriliike, millest umbes pooled on neutraalse, 30 protsenti negatiivse ja 20 protsenti positiivse efektiga. Peamisteks bakteriliikideks soolestikus on bifidobakterid ja laktobakterid.

Bifidobakterid lagundavad laktoosi, sünteesivad aminohappeid ja valke, alandavad kolesterooli ning toodavad piim- ja äädikhapet. Bifidobakterid moodustavad suurima bakteritegrupi imikute soolestikus. Täiskasvanueas väheneb nende osakaal seoses stressi, vanuse ja vale toitumisega.

Laktobakterid vastutavad laktaasi tootmise eest – see on ensüüm, mis lagundab süsivesikuid piimhappeks. Piimhape omakorda aitab luua seedetraktis happelist keskkonda, mis on vajalik paljude mineraalide, ravimite ja toitainete imendumiseks. Laktobakterid kaitsevad organismi allergiliste reaktsioonide eest, tagavad õigeaegse soole tühjenemise ja aitavad luua bifidobakterite paljunemiseks soodsat keskkonda.

Inimene saab ise oma mikrofloorat toetada

Soolestikus paiknev mikrofloora on paljuski mõjutatud inimese elustiilivalikutest. Kasulike bakterite hulga langus soolestikus võib esile kutsuda mitmeid haigusseisundeid.

Harilikult suudab inimese organism ise mikrofloora bakterite koosseisu suhteliselt stabiilsena hoida, kuid seda tasakaalu hävitavad antibiootikumikuurid. Antibiootikumid ei hävitata ainult haigustekitajat, vaid ka soolestiku kasulikke baktereid. Näiteks seedetrakti sattunud mõõduka koguse Salmonellat on terve inimene ise võimeline kahjutuks tegema, aga kui organismi kaitsevõime on vähenenud, piisab infektsiooni tekkeks vaid vähesest kokkupuutest bakteriga. Seega on antibiootikumikuuri ajal väga oluline toetada oma seedesüsteemi kasulike bakterite manustamisega, et hoida ära järgmise haiguse teke.

Mikrofloorat mõjutab ka toitumine. Hästi mõjub sellele kõrge kiudainete sisaldusega toit, halvasti aga kõrge rasva- ja suhkrusisaldusega dieet. Rasva- ja suhkrurikast toitumist seostatakse ka teise tüübi diabeedi, rasvumise ja ärritunud soole sündroomi tekkega.

Pikaaegse vale toitumisega võib ka väike tasakaalu muutus bakterite vahel kiirelt düsbakterioosi põhjustada, mis omakorda viib organismi kaitsevõime nõrgenemise, põletikuliste haiguste või allergiate tekkeni. Tõsiselt kahjustunud seedetrakti mikrofloora tunnusteks on halb hingeõhk, nõrkus, närvilisus, kõhuvalu, kõhukinnisus või -lahtisus, samuti juuste väljalangemine. Inimestel, kellel on kas vale toitumise või erinevate ravimite tarbimise tõttu maohappe tasakaal paigast ära, on suurem tõenäosus haigestuda bakteriaalsetesse kõhuviirustesse.

Peale pikaleveninud või tõsist haigust, kangete ravimite tarvitamist või seedetraktihädasid tuleks oma organismi turgutada heade bakterite kuuriga. Tõsisest düsbakterioosist taastumiseks võib lisaks probiootikumide manustamisele olla vaja ka organismi puhastamist. On väga vähe haigusi, mis ei ole seotud soolestikuga ja seega on selge, et immuunsüsteemi toimimiseks on tähtis hoolitseda enda seedesüsteemi eest. Probiootikumide manustamine aitab leevendada hingamisteede, seedesüsteemi, vaginaalsete ja kuseteede haiguste kulgu ja sümptomeid. Lisaks saab neid kasutada toetava ravina kõhulahtisuse, kõhukinnisuse, puhituse, ärritunud soole sündroomi ja Helicobacter pylori infektsiooni korral.

Probiootilised piimhappebakterid toetavad seedimist ja seedekulgla üldist tööd, pärsivad patogeenide kasvu ja kaitsevad organismi nende elutegevuse toksiliste jääkide eest. Kasulikke baktereid saab lisaks apteekides müüdavatele preparaatidele ka hapendatud toiduainetest nagu näiteks hapukapsast, keefirist ja jogurtist.

Märksõnad
Tagasi üles