T, 29.11.2022

Põhjused, miks tekivad jalgadele tursed

PM Tervis
Põhjused, miks tekivad jalgadele tursed
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Sageli mängib jalgade tursete tekkimisel rolli ülekaalulisus, ägedad ja kroonilised jalgade vigastused või põletikud.
Sageli mängib jalgade tursete tekkimisel rolli ülekaalulisus, ägedad ja kroonilised jalgade vigastused või põletikud. Foto: Shutterstock

Kui jalad on paistes ehk tekkinud on jalgade tursed, võivad põhjuste hulka kuuluda südame-, neeru-, kilpnäärme- ja maksahaigused. Millised haigused ja seisundid neid kõige sagedamini põhjustavad ning kuidas turseid ennetada ja ravida?

Sageli mängib jalgade tursete tekkimisel rolli ülekaalulisus, ägedad ja kroonilised jalgade vigastused (näiteks sportlastel) või põletikud (näiteks reumahaiguste või veenipõletike korral). Ka ainevahetushäired nagu podagra või nakkushaigused, aga ka roospõletik võivad põhjustada alajäseme tursumist, kirjutab Dr Sergey Saadi portaalis virtuaalkliinik.ee

Põletik ja vedelikupeetus

Põletik on keha loomulik reaktsioon vigastustele, kus tursega kaasneb sageli valu – näiteks luumurru või pahkluu väljaväänamise või teatud ägedate ja krooniliste põletike nagu artriidi ehk liigesepõletiku korral. Reumaatiliste haiguste korral saavad patsiendid tavaliselt ise aru, et turse tekkis liigese, sideme või kõõluse põletiku tõttu, aga kui turse tekkis esimest korda, ei pruugi patsient ega meditsiinitöötaja kindlat põhjust määrata – siis suunatakse patsient tavaliselt lisauuringutele.

Meditsiinis nimetatakse vedelikupeetusest tekkinud turset perifeerseks turseks, mis tekib siis, kui jalgade kudedesse koguneb liiga palju vedelikku, mis muidu voolab ainult vere- ja lümfisoontes. Vedelikupeetuse tõttu võivad jalad minna paiste, nahk võib muuta värvi (muutuda punaseks, lillakaks, tumedamaks), samuti võib see põhjustada jalgade tuimust, pingetunnet ja sügelemist.

Perifeersed tursed võivad olla südame-veresoonkonna, lümfisüsteemi või neeruhaiguse sümptomiks. Just need süsteemid osalevad kehavedelike liikumises organismis ja mõningad tervisehäired võivad seda voolu takistada.

Süvaveenitromboosi põhjused

Süvaveenitromboos (SVT) on seisund, mis tekib siis, kui sügavalt keha sees asuvas veenis moodustub verehüüve ehk tromb. See tekib kõige sagedamini vaagna piirkonnas, reitel ja säärtel. SVT tekkerisk suureneb vanusega; teiste riskitegurite hulka kuuluvad: haiglaravi (sisuliselt vähene liikumine või liikumatus), aktiivne pahaloomuline protsess, suur operatsioon ja dekompenseeritud haigused (mille sümptomid ei ole raviga või ravita kontrolli all). Ei tasu unustada ka geneetilist eelsoodumust, kus osal inimestel võivad puududa vere vedeldamiseks vajalikud ained (nt antitrombiin, C- ja S-valgud jm). Ka rasedatel on SVT tekkimise risk 4–5 korda suurem kui keskmiselt populatsioonis.

Mõned süvaveenide tromboosiga inimesed ei märka mingeid sümptomeid, samas aga teistel on need väga väljendunud ja võivad hõlmata labajala, pahkluu, sääre ja isegi reie ülemise osa turset, sama piirkonna valu, naha punetust või sinakust, lihaskrampe (reeglina tekkivad sümptomid korraga ühel jalal).

Süvaveenitromboos on potentsiaalselt ohtlik meditsiiniline seisund, kuna tromb võib jala veenist liikuda edasi südamesse ja põhjustada eluohtlikku kopsuembooliat. Süvaveenide tromboosi ja kopsuembooliat esineb aastas 1–2 inimesel 1000-st.

May-Thurneri sündroom ja lümfödeem

May-Thurneri sündroom on seisund, mille korral surub parem niudearter, mis viib verd paremasse jalga, kokku vasaku niudeveeni, mis toob vere tagasi südamesse. Kuna veen on kokku surutud ja veri ei saa normaalselt liikuda alt üles südame poole, põhjustab see vasaku jala turset, valu, paistetust ja naha punetust ning lõpuks tekib ka veenis suur verehüüve.

Lümfödeem ehk lümfostaas on teatud tüüpi turse, mis on põhjustatud lümfisüsteemi talitluse häirest. Maailma Terviseorganisatsiooni statistika kohaselt kannatab umbes 10 protsenti maailma elanikkonnast lümfödeemi all.

Lümfisõlmed filtreerivad kogu keha lümfivedelikku, mis jõuab mööda lümfisooni kõikidesse elunditesse. Lümfostaasiga kaasneb jäseme progresseeruv tursumine ja selle ümbermõõdu suurenemine, nahaaluskoe paksenemine ja nahapõletik. Lümfostaasi progresseerumine võib põhjustada nn elefantiaasi (seisund, kus jalg või jalad muutuvad pidevalt hästi jämedaks ja turseliseks nagu elevandil).

Lümfödeemi võivad põhjustada südamepuudulikkus, neeruhaigus, hüpoproteineemia, krooniline venoosne puudulikkus (kus probleem on veenide klappidega), lümfisüsteemi väärarengud, lümfisoonte ummistus nende kahjustumisel (mehaanilised ja kirurgilised vigastused, põletused), kokkusurumine kasvajate poolt või põletikulised protsessid, mis takistavad lümfivoolu, aga ka lümfisõlmede põletikulised haigused.

Äge turse ja tursed raseduse ajal

Igaüks võib aeg-ajalt kogeda jalgade turset ja see ei ole alati märk haigusest. Pikaajaline paigal istumine (tööl, lennureisi ajal) või seismine, soolarikka toidu tarbimine või ülekaalulisus võivad põhjustada ägedat vedelikupeetust ja jalgade turset.

Rasedusest rääkides: jalgade turse on iseloomulik kõigile hilistele toksikoosidele (gestoosidele). Selle tekkemehhanismideks on elektrolüütide tasakaaluhäired, võimalik neerude kahjustus, millega võib kaasneda vererõhu tõus, peavalud ja väsimine.

Harva võib rasedal tekkida nn õõnesveeni sündroom (vena cava sündroom), mida diagnoositakse pärast 25. rasedusnädalat ja mille sümptomiteks on lisaks jalgade tursele ka südamekloppimine, nõrkus, hingamisraskus, valud rinnus, ärevus, nägemishäired, kohin kõrvades ning harvemini minestushood.

Südamepuudulikkusest tingitud tursed

Südamepuudulikkusest tingitud sümmeetrilised jalgade tursed on pigem tüüpilised eakamate inimeste jaoks või ka nooremate jaoks, kes on läbi põdenud raskekujulise südameinfarkti või kes kannatavad mõne kroonilise või ägeda südamehaiguse all (klapirikked, südamelihase põletik, rütmihäired jms). Need tursed võivad suureneda päeva lõpus ja ulatuda kuni põlvedeni (nn lohkturse). Selliste tursete korral tavaliselt ei esine valu ja patsient ei pruugi üldse neid märgata, kui arst ei küsi või kui patsient ei näe sokirante säärte ümber.

Lennureiside ajal võivad jalgade tursed tekkida õhurõhu muutuste (languse) tõttu: alanenud rõhu tingimustes vere hapniku tase langeb, veri muutub viskoossemaks (paksemaks) ja tekib kudede hüpoksia (hapnikunälg). Sellises olukorras kannatavad kõige rohkem jalad: esiteks üldise hapnikuvaeguse tõttu ja teiseks nende maksimaalse anatoomilise kauguse tõttu südamest. Lisaks takistab sundasendis painutatud jalgadega istumine normaalset verevoolu jalgade veresoontes (eeskätt veenides).

Säärte või pahkluude kerge sümmeetriline turse, mis kaob tavaliselt päeva jooksul, ei tohiks olla murettekitav, kuid samas on oluline mõista, millal jalgade turse võib viidata tõsisemale haigusseisundile.

Märksõnad
Tagasi üles