N, 8.12.2022

Tuhandeid autojuhte kimbutab salakaval häire

PM Tervis
Tuhandeid autojuhte kimbutab salakaval häire
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Autorooli istu puhanuna.
Autorooli istu puhanuna. Foto: Shutterstock

Statistika viitab sellele, et kümned tuhanded Eesti teedel sõitvad rohkem kui poolest miljonist autojuhist võiksid kirjeldada juhtumeid, kui nad on olnud roolis unised. Ei pruugigi uinuda – juba uimane olles suureneb avariisse sattumise oht oluliselt. Mõned juhid ei kirjelda aga enam kunagi midagi, sest nad on hukkunud.

«Nii mõnigi autojuht on saabunud uuringule liiklusõnnetuse järel, kus ta õnnekombel elama jäi,» ütles kopsu- ja unearst Erve Sõõru. «On tuldud ratastoolis ja pisarad silmis kaotatud lähedaste pärast. Samuti tööõnnetuste järel, mis näikse seonduvat päevase liigunisusega.»

Enamik unisuse tõttu õnnetusse sattunud või roolis väsimust tundnud autojuhtidest ei tea, et nad võisid uimased olla sündroomi tõttu, mille nimi on Eesti elanike ja arstide huulil sellest aastast tavapärasest rohkem. See on uneapnoe.

«Uneapnoe sündroomiga inimese hingamisteed on magamise ajal lõtvunud või kokku vajunud. Sellega kaasneb ka norskamine. Hingamises tekivad pikad, isegi üle ühe minuti vältavad pausid,» kirjeldas kopsu- ja unearst Erve Sõõru uneapnoe käes vaevleva inimese seisukorda. 

«Norskamise ajal väheneb õhuvool hingamisteedes, täieliku hingamiskatkestuse episoodi ajal hoiab nagu keegi magaja teadmata poomisnööri ümber kaela ja kopsud ei saa üldse hapnikku. Hingamises tekivad pikad, isegi üle ühe minuti vältavad pausid,» kirjeldas kopsu- ja unearst Erve Sõõru uneapnoe käes vaevleva inimese seisukorda. Seetõttu ei maga inimene korralikult ega puhka end välja, sest organismis on magamise ajal olnud krooniline hapniku puudujääk ja süsihappegaasi üleküllus.

Kurnatud on kogu keha. Hommikul on inimene väsinud ja uimane, pea võib valutada, vererõhk olla kõrge ja süda kloppida. Väsimus lööb eriti välja päeva teises pooles. Juhul kui niisuguses seisukorras inimene on roolis, on ta potentsiaalne surmakuller.

Kui palju selliseid inimesi on ja kui paljud peavad juhiloa tervisetõendi saamiseks või pikendamiseks läbima uneuuringu, pole täpselt teada. Teema puudutab aga paljusid – aastas taotleb esmast juhiluba umbes 26 000 inimest. Neile lisanduvad tervisetõendit pikendavad autojuhid.

Rasvumise tagajärg

On mitu kaudset mõõdupuud, mille põhjal hinnata nende inimeste suurusjärku, kui palju on uneuuringut vajavaid juhiloa taotlejaid protsentuaalselt. Üks kriteerium on ülekaal, mille põhjal perearst otsustab tervisetõendi taotleja saata eri­alaarsti juurde uneuuringule.

Üks kriteerium on ülekaal, mille põhjal perearst otsustab tervisetõendi taotleja saata eri­alaarsti juurde uneuuringule.

Rasvunud on need mehed, kelle kehakaaluindeks on 30 või suurem (liiklusseaduse kohaselt peab uuringule saatma alates kehamassiindeksist 35). Kehamassiindeks näitab inimese kehakaalu ja pikkuse suhet. Indeksi leidmiseks jagatakse kehakaal pikkuse ruuduga. Indeksi arvutamiseks võib kasutada kalkulaatorit veebilehel www.kehamassiindeks.com.

Suur kaelaümbermõõt

Loomulikult pole kehakaal ainuke, mille järgi arst otsuse teeb. Rasvumisega kaasneb suur kaelaümbermõõt, mis on teine tunnus, mida arst tähele peab panema. Rasvkoe ladestumine kaela piirkonda soodustab uneapnoe teket ja on seega ohuallikas. Uneapnoe tekkeks on suurem risk neil meestel, kelle kaelaümbermõõt on rohkem kui 43 cm, ja naistel, kelle kaelaümbermõõt üle 40 cm.

Uneapnoe tekkeks on suurem risk neil meestel, kelle kaelaümbermõõt on rohkem kui 43 cm, ja naistel, kelle kaelaümbermõõt üle 40 cm.

Uuring näitab ohu märke

Unehäireist räägib aga Euroopa Uneuurijate Seltsi 2013. aasta augustis 19 Euroopa riigis läbi viidud uuring, mis kirjeldas autojuhtide unisuse ja liiklusõnnetuste seoseid. Eestis osales uuringus «Ära istu unisena autorooli» autoettevõtete vahendusel 255 sõidukijuhti.

26,3 protsenti Eesti autojuhtidest on kogenud uinumist autoroolis, 2,7 protsenti juhtidest kirjeldas toimunud liiklusõnnetuse seost unisusega.

Selgus, et 26,3 protsenti Eesti autojuhtidest oli kogenud uinumist autoroolis, 2,7 protsenti juhtidest kirjeldas toimunud liiklusõnnetuse seost unisusega. Unine autojuht põhjustas liiklusõnnetuse peamiselt varajastel hommikutundidel kella 6–8 vahel või pärastlõunasel ajal kella 15–16 vahel. Põhimaanteedel oli 56 protsenti ja linnatänavatel 26 protsenti õnnetustest. Avariide hetkel olid juhid roolis olnud alla tunni. Juhtidest 34,1 protsenti arvas, et nad on lihtsalt halvad magajad ja 42,5 protsenti kirjeldas õnnetusele eelnenud ööl halvasti magamist.

Liiklusõnnetuse hetkel kirjeldas tugevat unisust 35,9 protsenti ja mõningast unisust 49,1 protsenti juhtidest. 83,2 protsenti liiklusõnnetustest lõppesid plekimõlkimisega ja väheste inimvigastustega, 13,2 protsenti juhtudel viidi vähemalt üks inimene haiglasse ja 3,6 protsenti õnnetustest lõppes vähemalt ühe inimese surmaga.

Kontrollitult rooli

Vaatamata uneapnoe käes vaevlevate inimeste tõenäolisele suurele hulgale, ei tähenda see, et need inimesed autoroolis üldse olla ei tohiks. Uued liiklusseaduse nõuded tähendavad, et keskmise raskusega või raske uneapnoe puhul on vajalik eriarsti otsus, et haigus on kontrolli all. Samuti tuleks seisundit kontrollida iga kolme aasta tagant või üks kord aastas, kui tegu on kutselise juhiga.

Seaduse järgi on keskmise või raske obstruktiivse uneapnoe sündroomi puhul sõiduki juhtimine meditsiiniliselt vastunäidustatud, kuid uneapnoe ravi hea efektiivsuse korral võib eriarst (sh kopsuarst) autojuhi rooli lubada.

Enne juhi rooli lubamist peab arst hindama juhile määratud ravi, rakendatud erinõudeid ja juhi üldist terviseseisundit. Seega absoluutselt ei-sõna ei pruugi juhid karta, kuid uneapnoe sündroomiga inimene enam niisama lihtsalt rooli ei pääse.

Allikas: Confido blogi

Märksõnad
Tagasi üles