Eestis röövib ennetatav probleem elusid

Antibiootikumravile resistentsed bakterid põhjustavad palju surmajuhtumeid. Foto: Shutterstock

Uus suur uuring kinnitab jätkuvat vajadust optimeerida antibiootikumide kasutamist, vahendab Eesti arstide liidu ajakiri Eesti Arst.

Maailma terviseorganisatsiooni (WHO) Euroopa regioonis, kuhu kuulub lisaks Mandri-Euroopa maadele veel riike Taga-Kaukaasiast ning Kesk-Aasiast (kokku 56 riiki), korraldatud uuringus analüüsiti mikroobide antibiootikumiresistentsusega seotud surmajuhtude esinemist eri maades 2019. aastal.

Aastal 2019 suri kogu regioonis antibiootikumiresistentsusega seonduvalt 541 000 inimest ja otseselt selle tõttu 133 000 inimest.

Sagedasemad antibiootikumiresistentsusega seonduvad surma põhjused olid sepsis (195 000 juhtu), kõhuõõne infektsioonid (127 000 juhtu) ning hingamisteede infektsioonid (120 000 juhtu).

Sagedasemad surma põhjustanud antibiootikumiresistentsed patogeenid, mis põhjustasid 457 000 surma, olid (vähenevas järjekorras) Escherichia coli, Staphylococcus aureus, Klebsiella pneumoniae, Pseudomonas aeruginosa, Enterococcus faecium, Streptococcus pneumoniae ja Acinetobacter baumanni. Metitsilliiniresistentse Staphylococcus aurerus’e infektsioon oli sagedasim antibiootikumiresistentsusega seonduv surma põhjus 27 riigis, ning aminopenitsilliiniresistentne Escherichia coli infektsioon oli selleks 47 riigis.

Ilmnes, et madalama arengutasemega riikides oli antibiootikumiresistentsusega seonduvate surmajuhtude arv suurem kui arenenud riikides ja see oli positiivses seoses antibiootikumide kasutamise sagedusega (hinnati kasutatud antibiootikumide dooside arvu 1000 elaniku kohta päevas).

Hinnates antibiootikumiresistentsusega seotud surmajuhtude arvu 100 000 isik-aasta kohta, oli see suurim Tadžikistanis, Usbekistanis ja Aserbaidžaanis (veidi üle 75 juhu), väikseim Rootsis, Soomes ja Šveitsis (20–22 juhtu). Eesti vastav näitaja oli samal tasemel Malta, Saksamaa ja Itaaliaga (28–30 juhtu).