N, 8.12.2022

Eestis ei tea hinnanguliselt rohkem kui tuhat inimest, et neil on HIV

PM Tervis
Eestis ei tea hinnanguliselt rohkem kui tuhat inimest, et neil on HIV
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Eestis on kokku HIV diagnoositud vähemalt 11 000 inimesel.
Eestis on kokku HIV diagnoositud vähemalt 11 000 inimesel. Foto: Shutterstock

Sotsiaalministeeriumis reedel toimunud valitsuskomisjoni istungil tõdeti, et HIV-sse nakatumine Eestis on küll langustrendis, kuid koroona tõttu on langenud valvsus HIV suhtes.

Istungil tehti ülevaade viimastel aastatel HIV-sse nakatumisest ja seati tegevussuundi 2025. aastani. Tervise arengu instituudi ja terviseameti andmetel on HIV-sse nakatumine endiselt tõsine rahvatervise probleem, ja seda langustrendile vaatamata. Ajavahemikul 2012–2021 on uute juhtude arv aastas langenud kokku 60 protsendi võrra. Eelmisel aastal diagnoositi Eestis 125 uut juhtu, millest 11 protsendil nakatuti narkootikumide süstimise ja 64 protsendil heteroseksuaalse vahekorra tõttu. Mida aeg edasi, seda vähem on uusi juhtumeid noorte hulgas, tõusnud on 30-39 aastaste nakatunute osakaal.

Viimaste aastate statistika näitab, et HIV ei ole enam kitsa riskigrupi haigus, vaid sellesse võib nakatuda igaüks sõltumata soost, haridusest või seksuaalsest orientatsioonist. Alates 2016. aastast ei ole Eesti enam esmaste nakkuste arvult Euroopa Liidus esikohal, 2020. aasta andmete järgi oli Eesti neljandal positsioonil.

Aastatel 2020–2021 langes HIV-testimine 2007. aasta tasemele. Testimise languse peamiseks põhjuseks olid koroonapandeemia tõttu kehtestatud piirangud, mille ajal suurenes kaugvastuvõttude osakaal arstiabis ja vähenes ligipääs anonüümsele testimisele. Eestis võib hinnanguliselt elada 6800–7700 nakatunut, kellest ligikaudu viiendik ei ole veel oma seisundist teadlikud.

Komisjoni istungil leiti, et vahetult enne pandeemia puhkemist kaasajastatud HIV-testimise ravijuhend koos indikaatorhaiguste äratundmisega vajab perearstide seas täiendavat tutvustamist. Tõdeti, et püsiva langustrendi saavutamiseks tuleb koroona-aastate vaegtööde tasandamise kõrval HIV-le taas integreeritult läheneda – seda alates kiirtestimise laiendamisest ja lõpetades tervikliku lähenemisega nakkuse levikutee- ning raviandmete kogumisel. Samuti tuleb korraldada, et need andmed ikka jõuaksid terviseinfosüsteemi.

«HIV-i nakatumine on viimaste aastatega saadud kontrolli alla, HIV on taandunud krooniliseks haiguseks, mis on raviga ohjes hoitav. Ravi saajate arv on tõusutrendis, nende käsutuses on uusimad ravimid. Eestis on ravi kõigile tagatud, järjepideva ravi korral on inimese enda elukvaliteet hea ja nakkusoht teistele välditud. Ravi kõrval on sama tähtis ennetustöö, seksuaalkasvatus ja võimalikult varajane diagnoosimine. Kahtluse korral on võimalik end testida ka anonüümselt. Lisaks on väga oluline, et indikaatorhaiguste taga tunneksid pere- ja kõik teised arstid ära HIV-i ohu ja teeksid oma patsiendile testi,» kommenteeris istungi lõppedes tervise- ja tööminister Peep Peterson.

HIV valitsuskomisjoni istungist võtsid osa riigikogu sotsiaalkomisjoni, sotsiaalministeeriumi, riigikantselei, justiitsministeeriumi, haridus- ja teadusministeeriumi, siseministeeriumi, terviseameti, tervise arengu instituudi, haigekassa, seksuaaltervise liidu, noorteühenduste liidu, lastekaitseliidu, linnade ja valdade liidu, Eesti Perearstide Seltsi, Eesti Infektsioonhaiguste Seltsi ning mittetulundusühingute Convictus ja Eesti HIV-positiivsete Võrgustiku esindajad.

Märksõnad
Tagasi üles