Algab rahvusvaheline HIVi ja hepatiidi testimisnädal

PM Tervis
Copy
Eestis on kokku HIV diagnoositud vähemalt 11 000 inimesel.
Eestis on kokku HIV diagnoositud vähemalt 11 000 inimesel. Foto: Shutterstock

21-27. novembril toimub üle-Euroopaline HIVi ja hepatiidi testimisnädal, mille eesmärgiks on vähendada nende raskete nakkushaiguste hulka Euroopas. Ka Eestis on need mõlemad haigused kahjuks jätkuvalt levinud.

Testimisnädalat viiakse läbi juba kümnendat aastat ja selle käigus ühendavad oma jõud erinevad partnerorganisatsioonid, koos aktiviseeritakse testimisest teavitamist ja pakutakse haigustealast lisainfot. Testimine on Eestis piisavalt kättesaadav nii perearstide kaudu kui ka SYNLABi laborites üle Eesti. Kui HIVi osas on teadlikkus juba üsna kõrge siis hepatiidiga see kaugeltki nii ei ole. Lisainfot saab: chepatiit.ee

Mait Altmetsa sõnul peaksid kõik riskirühma kuuluvad inimesed tegema vereproovi. «C-hepatiidist maksavähi kujunemiseni võib minna 10–25 aastat. Varakult tehtud vereproov aitab avastada sümptomiteta ja salakavalt organismis tegutseva viiruse ning saada õigeaegselt ravi, et aastakümnete pärast ei kujuneks välja maksavähk.»

C-hepatiidi riskirühma kuuluvad inimesed, kes on:

  • saanud vereülekannet enne 1994. aastat
  • kokku puutunud nakatunud inimese verega
  • lasknud ennast tätoveerida või augustada
  • kasvõi üks kord jaganud süstalt

Riskirühma kuulumist on võimalik teada saada, kui täita lihtne riskiküsimustik veebilehel: chepatiit.ee ja riskigruppi kuulumise puhul teha C-hepatiidi vereanalüüs.

2020. aastal viidi Eestis esmakordselt läbi ulatuslik C-hepatiidi viiruse testimine. Perearstide abil testiti kokku 9366 riskirühma kuuluvat inimest ja nendest 446-l avastati C-hepatiidi viirusekahtlus. Paljude positiivse testitulemuse saanud inimeste jaoks tuli see üllatusena, kuna haigus kulgeb enamasti sümptomiteta.

C-hepatiit on C-hepatiidi viiruse poolt põhjustatud maksapõletik, millest võib lõppstaadiumis välja kujuneda tsirroos või maksavähk. Haigus levib peamiselt kokkupuutel nakatunud verega, kuid viirust võib leida kõikides haige inimese kehavedelikes – süljes, spermas jne. Hepatiiti põhjustava viiruse tüübi järgi eristatakse A-, B-, C-, D- ja E-hepatiiti. Kõiki neid viirushepatiite seob üks sarnane omadus ja see on maksakoe kahjustumine, kuid nad erinevad üksteisest levikutee poolest. Vaktsiini C-hepatiidi viiruse vastu ei ole, küll aga on see haigus ravitav.

C-hepatiit põhjustab suurt terviserisiki üle maailma 71 miljonile C-hepatiidi kroonilise nakkusega inimesele. Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) andmetel sureb maailmas igal aastal C-hepatiidi viirusest (HCV) põhjustatud haigustesse 350 000 inimest. WHO hinnagul umbes 80 protsenti HCV-ga nakatunud inimestest ise ei teagi, et nad on viirusekandjad.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles