Covid-19 kulud suurendasid ennetusele suunatud tervishoiukulude osatähtsust

Pilt on illustreeriv. Foto: Shutterstock

Tervise Arengu Instituudi (TAI) avaldatud statistika põhjal olid Eesti tervishoiukulud 2021. aastal 2,363 miljardit eurot. Võrreldes 2020. aastaga olid kulud 14% suuremad, lisandus 283 miljonit eurot.

Tervishoiukulude osatähtsus sisemajanduse koguproduktist oli 2021. aastal 7,5%. 2020. aastal oli osatähtsus 7,6%, seega ületas SKP kasv 2021. aastal vaid veidi tervishoiukulude oma.

Avaliku sektori tervishoiukulud kasvasid aastataguse ajaga võrreldes 13%. Keskvalitsuse kulud suurenesid 112 miljonit eurot, kohalike omavalitsuste kulud 5 miljonit ja ravikindlustuse kulud 84 miljonit eurot.

Nii nagu aasta varem, mõjutas ka 2021. aastal tervishoiukulude kasvu koroonapandeemia. Kõige rohkem – ligikaudu kaks korda – suurenesid ennetustegevuste kulud: kokku kulutati 96 miljonit eurot rohkem kui 2020. aastal. Immuniseerimise programmidele lisandus 48,6 miljonit eurot Covid-19 vaktsineerimiskulusid ja 39 miljonit eurot suurenesid varase haigestumise seire programmide kulud, mis sisaldavad ka testimise kulusid. Seetõttu tõusis ennetuse osatähtsus tervishoiukuludes 4,8%-lt 2020. aastal 8,3%-ni 2021. aastal.

Tervishoiukulude struktuur rahastamise järgi 2021. Foto: Tervise arengu instituut

2021. aasta tervishoiukuludes sisaldub 219 miljonit eurot avaliku sektori otseseid koroonakulusid, mis jagunesid järgmiselt: 71,5 miljonit testimisele (33%), ravi lisakuludeks 56 miljonit (26%), isikukaitsevahenditele 48 miljonit (22%) ja vaktsineerimisele 40,5 miljonit (18,5%) eurot.

«Kui leibkondade tervishoiukulud 2020. aastal mõnevõrra langesid, siis 2021. aastal toimus 16% kasv. Inimeste omaosalus tervishoiukuludes moodustas 21,9%, aasta varem 21,4%. Kõige rohkem tõusid inimeste kulutused statsionaarsele taastusravile (4 korda) ja laboratoorsetele uuringutele (3,3 korda),» kommenteeris TAI tervisestatistika osakonna vanemanalüütik Mare Ruuge.

Tervishoiukulude osatähtsus SKP-st. Foto: Tervise arengu instituut

Leibkondade suurimad kulutused eurodes tehti hambaravile (lisandus 32 miljonit eurot) ning ambulatoorses eriarstiabis (16 miljonit eurot), laboriuuringute kulud kasvasid 10 miljonit eurot. Kulud meditsiinilistele mittekestvuskaupadele, kuhu kuuluvad isikukaitsevahendid, olid 2021. aastal väiksemad kui esimesel koroona-aastal.

Tervishoiukulude arvestust peetakse rahvusvahelise OECD-WHO-Eurostati ühise metoodika (SHA 2011) alusel ning kasutatakse riikidevahelistes võrdlustes. Tervishoiukuludest arvatakse välja haigushüvitised ja tervishoiutöötajate väljaõppekulud (v.a täiendkoolitus). Tervishoiu kapitaliinvesteeringute üle peetakse eraldi arvestust ning need ei sisaldu jooksvates tervishoiukuludes.

Arvestus toimub lõpptarbimise järgi, millise teenuseosutaja (HP) juures teenused ja kaubad (HC) inimeseni jõudsid ning kasutamise aasta järgi. Rahastamismudel (HF) näitab skeemi, mille kaudu toimus maksmine teenuse eest. Viimast on oluline silmas pidada koroonakulude puhul: Sotsiaalministeeriumi sihtotstarbelised eraldised riigieelarvest on kirjeldatud ravikindlustuse kulude all, kui teenuse eest maksis teenuseosutajale Eesti Haigekassa. Kui teenuse eest maksis Terviseamet, on tegemist keskvalitsuse kuludega. Tervishoiukulude rahastamise allikaid iseloomustab FS liigitus.

Tervishoiukulude arvestuse 2021. aasta andmed on avaldatud TAI tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaasis.

Rahvusvahelistesse andmebaasidesse jõuavad uued Eesti andmed 2023. aasta juunis. Praegu saab riigiti võrrelda kuni 2020. aasta andmeid või varasemalt prognoosi alusel arvutatud näitajaid.