:format(webp)/nginx/o/2022/10/28/14926424t1h63ff.jpg)
Hingamisteede infektsioonid võivad suurendada südame-veresoonkonna haiguste riski. Vaktsineerimine gripi vastu vähendab haigestumist südamelihaseinfarkti ja hospitaliseerimise vajadust südamepuudulikkuse tõttu ning on soovitatav kardiovaskulaarse riskiga inimestele, vahendab Eesti arstide liidu ajakiri Eesti Arst.
Kanada Calgary ülikoolis korraldatud populatsioonipõhises uuringus analüüsiti insulti haigestumust gripi vastu vaktsineeritud ja vaktsineerimata täisealiste hulgas. Selleks kasutati Alaberta provintsi tervisekindlustuse süsteemis arvel oleva 4 141 209 isiku andmeid aastatest 2009–2018. Neist 1 769 565 isikut olid saanud vähemalt ühe gripivaktsiini doosi. Kokku registreeriti jälgimisperioodi jooksul 38 126 insulti haigestumise juhtu.
Võttes arvesse vanust, sugu, sissetulekut, elukohta maal või linnas, antikoagulantide kasutamist, südame rütmihäirete, diabeedi, kroonilise kopsuhaiguse ja arteriaalse hüpertensiooni olemasolu, leiti analüüsil vaktsineeritud isikute insulti haigestumise šansisuhe võrreldes mittevaktsineeritutega. See näitab, kui palju erineb gruppide vahel uuritava sündmuse esinemise šanss.
Tulemusena ilmnes, et vaktsineeritutel oli kuue kuu jooksul pärast vaktsiinisüsti oluliselt väiksem risk (šansisuhe 0,775) haigestuda iga tüüpi insulti (šansisuhe on 1 võrdsete riskide puhul–toim). Gripivaktsiini insuldiriski vähendav toime ei olnud sõltuv vanusest, soost, sotsiaalsest seisundist ega insuldi riskitegurite olemasolust või puudumisest.
Autorite hinnangul on vajalikud täiendavad uuringud selgitamaks, kas gripivaktsiini võiks hakata laialdasemalt kasutama insuldi ennetuseks.
/nginx/o/2022/03/09/14417220t1hd013.png)