Teadlased kinnitavad: vaimne pingutus väsitab

Uni aitab vaimu virgutada. Foto: Shutterstock

Pärast intensiivset vaimset tegevust tunnevad inimesed väsimust, kuid miks see nii on, pole seni kuigi hästi mõistetud. Pariisis Pitié-Salpêtrière ülikoolis tehtud uuring näitab, et võimalik põhjus on toksiliste ühendite kuhjumine ajus, kirjutab perearst Piret Rospu portaalis Med24. 

Pikemat aega vaimset pingutust nõudvate ülesannete tegemine põhjustab toksilise glutamaadi kogunemist ajus prefrontaalse korteksi piirkonda. Glutamaat on erutava toimega virgatsaine, mida on imetajate ajudes palju ja millel on palju ülesandeid seoses õppimise, mälu ja une-ärkveloleku tsükliga. Prefrontaalne ajukoor aitab kontrollida otsuste tegemist. Kui glutamaat hakkab segama mõtteprotsesse, võib see valikuid muuta, nihutades valikuid lihtsamate, vähem pingutust nõudvate otsuste suunas.

Kognitiivse väsimuse tekitamiseks pidid kaks uuritavate gruppi kuus tundi järjest lahendama erinevaid mõtlemist nõudvaid ülesandeid. Pooled tegid kergeid ja pooled raskeid ülesandeid. Kogu eksperimendi vältel paluti osalejatel teha otsuseid, mis reedaksid nende kognitiivse väsimuse taset. Näiteks võidi neilt küsida, kas nad tahaksid parem teenida 50 eurot velotrenažööril 30 minutit maksimaalse võimsusega vändates (kõrge hind ja suur preemia) või hoopis teenida 37 eurot velotrenažööril väikse intensiivsusega vändates (madal hind ja väike preemia). Uuritavad, kes lahendasid keerulisemaid ülesandeid, valisid suurema tõenäosusega väikse preemiaga valikud, eriti kuue uuringutunni lõpu poole.

Lisaks leiti, et raskete ülesannete lahendajad pingutasid otsust tehes vähem. Seda sai teada silmade põhjal: kui uuritavale näidata kahte valikut, siis esmalt pupill kitseneb. See aeg, mis kulub pupilli laienemiseni, peegeldab vaimse pingutuse perioodi. Raskeid ülesandeid lahendanud uuritavate pupilli laienemise aeg vähenes oluliselt, mida kauem olid nad ülesandeid lahendanud.

Lisaks kasutati eksperimendi ajal magnetresonants-spektroskoopiat, et mõõta biokeemilisi muutusi ajus. Eriliselt keskenduti lateraalse prefrontaalse ajukoore piirkonnale, mis on seotud kognitiivse kontrolliga. Leiti selge erinevus kergeid ja raskeid ülesandeid lahendanud inimeste ajukeemias. Analüüsid viitasid glutamaadi suuremale kontsentratsioonile raskeid ülesandeid lahendatud inimeste ajudes.

Kognitiivse kontrolli raskused võivad tähendada, et ajul on vaja neuraalse tegevuse potentsiaalselt toksilistest tagajärgedest vabaneda ja aju hakkab tegutsema selles suunas, et säilitada enda funktsionaalsust puutumatuna. On tõendeid, et glutamaati eemaldatakse sünapsidest une ajal.