Hirvo Surva tervisest: tuleb leida aeg endaga tegeleda, see pole mingi egotripp

Dirigent Hirvo Surva pöörab tervisele teadlikult tähelepanu. Foto: Mihkel Maripuu/Postimees

Dirigent Hirvo Surva tunnistab hiljutise tervisekontrolli järel, et sarnaselt keskmisele Eesti mehele ei kippunud ka tema arsti juurde enne, kui suur häda käes. Viimastel aastatel on ta tervisele teadlikult enam rõhku pannud ja regulaarselt kontrollis käinud. «Kõik saab alguse inimese austusest iseenda vastu,» ütleb ta.

«Olen viimased 3-4 aastat regulaarselt tervisekontrollis käinud,» tõdeb dirigent Surva pärast tänavuaastast Pikema Sõpruse Päeva proovivõttu. Varemalt ta enda sõnul väga arsti juurde ei kippunud, kuid ühel hetkel leidis, et on vaja ning pigem ennetavalt.

Dirigendi töökoormus on suur ja päevad kipuvad olema pikad – hommikul üheksast õhtul üheksani. «Ilmselgelt nõuab see energiat ja samas ka suuremat kontrolli, et mitte nii palju stressata. Vahel tuleb mõni asi jätta tegemata ja ilmselt pean hakkama veel rohkem valikuid tegema. Eks ikka on raske osadest tegemistest loobuda, aga seda on võimalik õppida,» märgib Surva. Ta lisab, et pöörab hea tervise nimel järjest enam tähelepanu toitumisele ning on hakanud ennast rohkem liigutama. «Üritan regulaarselt ujumas käia ja massaažis juba aastaid, et õlapingeid ja stressi leevendada.»

SYNLABi laboriarsti, dr Meeli Glükmanni soovitusel võiksid mehed regulaarselt kontrollida eesnäärme näitajaid ja kolesteroolitaset, mis on südame-veresoonkonnahaiguste üks sagedasemaid põhjustajaid. Nii eesnäärmevähi kui ka südamehaiguste puhul esialgu otseselt kuskilt ei valuta, mistõttu on regulaarne tervisekontroll haiguste ennetamisel ja õigeaegsel ravimisel väga tähtis.

Tableti peale veel ei lähe

Viimase tervisekontrolli tulemused ei olnud Surval päris lõpuni positiivsed. Tal soovitati perearsti poole pöörduda, et mõnda näitajat põhjalikumalt uurida. «Päris hea see asi ei olnud. Näiteks kolesteroolinäit, mida saan toiduga rohkem mängides muuta. Vaatame, kuidas see mõjub. Päris tableti peale ma küll veel ei lähe,» ütleb ta naerdes.

Oma osa on ka geenidel. «Vähiliin võib mul tugevalt sees olla, sest isal oli vähk. Minu enda näitajad olid samuti natuke tõusnud ja arstiga konsulteerimise järel tegime veel ühe uuringu. Hetkel muretsemiseks põhjust pole, aga see tegi ettevaatlikuks – oma tervist tuleb jälgida,» tõdeb ta.

Mõnd tervisenäitajat võiks mees teada nagu oma vanust

Dr Glükmanni sõnul Eesti meeste teadlikkus eesnäärmevähist on iga aastaga parenenud ning vereproovi jõuab andma üha rohkem mehi. Eesnäärmevähi riski peegeldava vereanalüüsi (PSA) normist kõrgema väärtuse korral tuleks kindlasti külastada uroloogi või meestearsti, kes lisauuringutega täpsustavad eesnäärme seisundit.

Peale eesnäärmevähi on pärilik foon sageli ka südame-veresoonkonna haigustel, tõdeb dr Glükmann. Ta toob eelsoodumuse tuvastamisest rääkides välja veresoonkonnahaigustega tihedalt seotud lipoproteiin (a) näitajad veres.

Kõrge lipoproteiin (a) tase võib tõsta südame ja veresoonkonna haiguste riski ning suurendada tromboosi ohtu. Lipoproteiin (a) sisaldus veres on arsti sõnul geneetiliselt kindlaks määratud ning tänapäeval on võimalik eelsoodumus tuvastada. Sel juhul oleks hea oma tervisenäitajaid regulaarselt kontrollida, hoida kolesterool kontrolli all pöörates tähelepanu liikumisele, toitumisele ja vajadusel tarvitada ravimeid.

Dr Glükmanni sõnul on südamehaiguste puhul üheks sagedasemaks riskiteguriteks normväärtusest väljas kolesterooli ja LDL-kolestrooli tase ning samuti kõrgenenud vererõhk. Ta toob välja, et üle poole viimase kolme aasta SYNLABi proovidest näitab normist kõrgemat kolesteroolinäitu, mis on paljuski seotud just igapäevase eluviisi, toitumise ja liikumisega.

Südame-veresoonkonna tervisliku seisundi esmaseks hindamiseks peaks tervisekontroll sisaldama selliseid analüüse nagu üldkolesterool ja teised vere lipiidid (LDL-kolestrool, HDL-kolestrool, triglütseriidid ja mitte-HDL kolesterool).

«Suurenenud LDL-kolesterooli sisaldus, mida nimetatakse niiöelda halvaks kolesterooliks, on üks peamisi veresoonkonna kahjustuse põhjustajaid ja kõrges kontsentratsioonis ka ateroskleroosi ning sellega seotud müokardiinfarkti tekke riskifaktor,» lisab dr Glükmann. «Just sel põhjusel võiks iga mees teada peast oma kolesteroolinäitu nagu vanust.»

Tuleb õppida ennast jälgima

Tuleb õppida ennast jälgima — õpetab dirigent ka lauljatele kooris. Üks asi on muusika, aga teine on elu ise. Koor kui selline on kogu eluks ettevalmistamine. Kooris laulmine on tiimitöö. Juba väikesest peale saavad poisid aru, milline on tema panus selles kõiges kuni suhtlemiseni ja «tere» ütlemiseni välja.

«Meil on noormehi, kellega olen töötanud koos üle 20 aasta. Loomulikult räägime ka tervisest, aga praegu mõtlen, et peaks sellest isegi rohkem rääkima ja neid samuti tervisekontrolli suunama. Tuleb õppida iseennast jälgima, eelkõige erinevaid muutusi iseendas. Eks see tänapäeva ühiskond ongi võrdlemisi keeruline ja on väga oluline, kui sul on pidepunkt, kus tunned ennast hästi ja turvaliselt,» viitab Surva kooris laulmisele kui elustiilile, mis toetab vaimset tervist.

Kui leiad aega endaga tegeleda, leiavad ka teised sinu jaoks aega

Surva sõnul tuleb pikemaks puhkuseks aega leida. «Unega mul probleeme pole ja viimased aastad olen püüdnud võtta aega ka pikemaks puhkuseks. Igapäevaselt on elamine linnast eemal ning aias kõpitsemine omamoodi stressi maandav. See on jube tähtis, kui saab kõik seljataha jätta,» räägib Surva. «Teen linnas viimased töökõned ja siis on kõik, sõidan koju. Pean õppima veel rohkem telefoni välja lülitama. Kooris harjutame ka seda, et kui proovid on kaks korda nädalas, siis need neli tundi on telefonid välja lülitatud. Saavad hakkama küll.»

Heaolu saab aga ikkagi alguse inimesest endast. Kui sa austad ja hoolid iseendast, siis teevad seda ka teised. «Kõigepealt armasta iseennast ja see pole mingi egotripp. Kui sa leiad aega, et tegeleda iseendaga, siis leiavad ka teised sinu jaoks aega,» tõdeb Surva.