Millistest probleemidest annab märku see, kui käsi öösel ära sureb

Tihti on põhjuseks inimese asend – jäsemes olevale närvile tekib püsiv surve, mille vastuseks on tuimus või nõelatorgete laadne tundmus. Foto: Shutterstock

Kui käsi «ära sureb», valdab inimest tunne nagu ta jäse muutuks tuimaks või torgiksid seda nõelad. Põhjuseid on erinevaid – osa pärast ei tasu pead vaevata, aga mõnd neist tuleb ravida.

Käed võivad «ära surra» nii päeval kui öösel, kirjutab Medical News Today. Enamik inimesi kogeb paresteesiat ehk välise ärrituseta tekkivat häirivat aistingut (tuimus, põletav või sipelgate jooksmise tunne, kihelus jm) harvade ja lühikeste episoodidena. Tihti on põhjuseks inimese asend – jäsemes olevale närvile tekib püsiv surve, mille vastuseks on tuimus või nõelatorgete laadne tundmus. See läheb üle pärast asendi muutmist.

Paresteesiat käes võib põhjustada aga ka karpaaltunneli sündroom. See tekib, kui rutiinne sõrmede liigutamine, nagu näiteks klaveri mängimine või trükkimine klaviatuuril survestavad liigselt randmenärvi, mis jookseb läbi terve käe. Sündroom võib põhjustada valu või tundetust nii käes kui käelabas, aga selle esimeste sümptomite hulgas on enamasti öösiti tekkiv paresteesia. Sagedasti annab see tunda randmes, sest inimesed uinuvad, ranne painutatud.

Karpaalkanali sündroomi risk on suurem inimestel, kes teevad tööd, kus on vaja sooritada sundliigutusi. Ka rasedad ja vedelikupeetusega inimesed on häirele vastuvõtlikumad.

Diabeediga inimestel on suurem risk närvikahjustusteks ehk diabeetiline neuropaatia. Kõrge veresuhkru ja rasvade tase vigastab aegamööda närve. Diabeetiline neuropaatia põhjustab tavaliselt tundetust või kihelust jalgades, aga see võib tunda anda ka kätes.

B-vitamiini puudus võib anda alust paljude probleemide tekkeks, sealhulgas aneemiaks ja kiheluseks jäsemetes, mida võib kergesti ajada segi paresteesiaga.

Alkoholi liigtarbivatel inimestel on samuti suurem tõenäosus tihtilugu kokku puutuda «surevatest» jäsemetest põhjustatud ebamugavustundega.