/nginx/o/2022/11/28/14991441t1h0f5c.png)
2021. aasta rahvaloenduse andmetel on hinnanguliselt kolmandikul elanikest mõni pikaajaline haigus või terviseprobleem. Seda on kahe protsendipunkti võrra rohkem kui eelmise, 2011. aasta loenduse ajal. 28 protsendil rahvastikust on igapäevategevus mõne terviseprobleemi tõttu piiratud.
Rahvaloenduse küsitluse raames uuriti inimestelt, kas neil on mõni pikaajaline haigus või terviseprobleem. «Seejuures polnud oluline, kas inimesele on määratud puue või töövõime vähenemine, vaid inimese enda hinnang. Küsiti ka, mil määral on inimene viimase kuue kuu jooksul tundnud ennast terviseprobleemi tõttu piiratuna mõnes igapäevategevuses,» selgitas rahvaloenduse projektijuht Liina Osila.
2021. aasta rahvaloenduse tulemused näitavad, et kolmandikul (33%) Eesti elanikest on mõni pikaajaline haigus või terviseprobleem. Eelmise, 2011. aasta loenduse põhjal oli see näitaja mõnevõrra väikesem – 31 protsenti.
Terviseprobleemi tõttu tunneb end igapäevategevustes piiratuna hinnanguliselt 28 protsenti rahvastikust. Seejuures vastas 18 protsenti, et nad on piiratud mõningal määral, ja 10 protsenti, et olulisel määral. Ka eelmisel loendusel vastas 28 protsenti rahvastikust, et nad on terviseprobleemi tõttu piiratud, kuid siis märkis nelja protsendipunkti (PP) võrra rohkem inimesi, et nad on piiratud olulisel määral (14%).
Suhteliselt kõige rohkem on pikaajalise haiguse või terviseprobleemiga inimesi ootuspäraselt vanimas vanusegrupis. 69 protsenti üle 65-aastastest Eesti elanikest põeb mõnd pikaajalist haigust või neile teeb muret mõni terviseprobleem. See osakaal on püsinud kahe loenduse vahelisel ajal muutumatuna.
Suurimaks positiivseks muutuseks on, et vanimas vanuserühmas (65-aastased ja vanemad) on märgatavalt vähenenud nende osakaal, kes vastasid, et terviseprobleemid piiravad nende igapäevaelu oluliselt – 2011. aastal oli see näitaja 39 protsenti, 2021. aasta loenduse andmetel aga 24 protsenti.
«See, et vanemad inimesed, olenemata terviseprobleemist, ei tunne end igapäevategevustes oluliselt piiratuna, on märk sellest, et lisaks headele tervishoiuteenustele arvestab meie ühiskond erinevate vajadustega üha rohkem, ja see pakub võimalusi elada täisväärtuslikku elu ka terviseprobleemidega,» ütles Osila.
Noortel esineb terviseprobleeme aga rohkem kui eelmise loenduse ajal ja nende seas on trend vastupidine. Kui 2011. aastal oli pikaajalise haiguse või terviseprobleemiga kimpus seitse protsenti 0–14-aastastest lastest, siis nüüd kaheksa protsenti. Veel suurem tõus on 15–29-aastaste vanuserühmas: kui 2011. aastal esines 14 protsendil selles vanuses noortest mõni pikaajaline haigus või terviseprobleem, siis nüüd juba 17 protsendil.
35 protsenti naistest vastas, et neil on mõni pikaajaline terviseprobleem, meeste puhul oli sama näitaja madalam, ulatudes 29 protsendini. Samamoodi oli see ka eelmise loenduse ajal (naiste puhul 33%, meestel 28%).
«Samas, kui vaadelda soolist erinevust vanuserühmades, siis märgatav erinevus esineb vaid 65-aastaste ja vanemate seas. Nooremate vanusegruppide näitajad püsivad samas suurusjärgus varasemaga. Tuleb silmas pidada, et naiste keskmine eluiga on ka mõnevõrra kõrgem, mistõttu on vanemaealiste seas naisi arvuliselt rohkem kui mehi,» selgitas Osila.
Kuna naistel on rohkem pikaajalisi haigusi ja terviseprobleeme, siis on loogiline, et nad tunnevad end ka igapäevategevustes rohkem piiratuna kui mehed (naised: oluliselt piiratud 11%, mõningal määral piiratud 19%; mehed: oluliselt piiratud 9%, mõningal määral piiratud 16%).
Kõige suurem on pikaajalise terviseprobleemiga inimeste osatähtsus Põlva ja Ida-Viru maakonnas, kus neid on 42 protsenti ehk pea üheksa protsendipunkti võrra rohkem kui Eestis keskmiselt (33%). Need näitajad olid samas suurusjärgus ka eelmise loenduse ajal (Põlvamaal 43%, Ida-Virumaal 39%).
Kõige parema tervisega on Harjumaa inimesed, kus pikaajaline terviseprobleem on hinnanguliselt 27 protsendil. Seda on ligi kuue protsendipunkti võrra vähem kui Eestis keskmiselt. Võrreldes 2011. aastaga on siiski ka Harjumaal see näitaja mõnevõrra kasvanud (2011: 25%).
Sarnane on järjestus ka siis, kui vaadata nende inimeste osakaalu, kes on terviseprobleemi tõttu igapäevategevustes piiratud. Kõige suurem on see näitaja Põlvamaal, kus 42 protsenti rahvastikust tunneb end tervise tõttu piiratuna, järgnevad Võrumaa (37%), Valgamaa (36%) ja Ida-Virumaa (36%). Kõige vähem tunnevad end terviseprobleemi tõttu piiratud olevat Harjumaa elanikud (22%).
«Siin on selge ja loogiline trend – piirkondades, kus on vananev rahvastik, on ka pikaajaliste terviseprobleemidega inimeste osakaal suurem. Kõige väiksem on pikaajalise terviseprobleemiga inimeste osakaal Rae vallas (20%), kus elanike keskmine vanus on 33 aastat. Kõige suurem aga Räpina vallas (46%), kus rahvastiku keskmine vanus on 14 aasta võrra kõrgem (47 aastat),» selgitas Osila.
Loenduse tulemused väljendavad ka varasemates uuringutes kinnitust leidnud seost haridustaseme ja tervisliku seisundi vahel. «Vaadates, kuidas on haridustase seotud inimeste tervisega, selgub, et kõige vähem on pikaajalise haiguse või terviseprobleemiga inimesi kõrgharidusega inimeste seas,» märkis Osila.
Kõrgharitutest on terviseprobleem 34 protsendil ning 27 protsenti tunnevad end terviseprobleemi tõttu igapäevategevustes piiratuna. Keskharidusega inimeste puhul esineb pikaajalist terviseprobleemi 39 protsendil ning igapäevaelus on piiratud kolmandik (33%). Põhiharidusega inimeste seas on terviseprobleem 40 protsendil ja 36 protsenti tunneb ennast terviseprobleemi tõttu igapäevategevustes piiratuna.
Tervisliku seisundi kohta koguti infot rahva ja eluruumide loenduse küsitlusel, mis toimus 2021. aasta lõpust kuni 2022. aasta alguseni. Täpsemalt küsiti, kas inimesel on mõni pikaajaline haigus või terviseprobleem ning mil määral oldi viimase kuue kuu jooksul terviseprobleemi tõttu piiratud mõnes igapäevategevuses, mida inimesed tavaliselt teevad. Covid-19-st tingitud ühiskondlikke piiranguid selle alla ei arvestatud. Pikaajaliseks on peetud sellist haigust või terviseprobleemi, mis on kestnud kuus kuud või eeldatavasti kestab vähemalt kuus kuud. Mõeldud on nii vaimset kui ka füüsilist tervist. Rahvaloenduse käigus ei kogutud infot terviseprobleemi olemuse kohta.
Uuringus osales ligi pool kogu Eesti elanikkonnast ning jaotuste arvutamisel on arvesse võetud ka neid inimesi, kes küsimusele ei vastanud. Uuringu eesmärk oli leida hinnangud küsitud küsimuste kohta. Täpsem kirjeldus küsitluse kohta on leitav metoodika dokumendist.
Rahvaloenduse käigus saadud infot Eesti rahvastiku tervise kohta saab lähemalt lugeda aadressilt rahvaloendus.ee. Andmed on avaldatud statistika andmebaasis.