P, 29.01.2023

Lühemal töönädalal on mitu eelist

PM Tervis
Lühemal töönädalal on mitu eelist
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Pilt on illustreeriv.
Pilt on illustreeriv. Foto: Shutterstock

Mis aga juhtuks, kui tööl käia neljal päeval ja puhata kolm päeva? Katseprojektid näitasid paljulubavaid tulemusi, leiab R2 tehnikakommentaaris Kristjan Port Novaatoris

Mis juhtuks, kui iga päev ei peaks tööl käima? Kui teeks tööd neljal päeval ja kolm päeva oleks tööst vabad? Siin-seal saadud kogemuste järgi peaks lisanduv töövaba aeg võimaldama elada õnnelikumat ja täisväärtuslikumat elu, võimaldades tööväliseid eluosi, mis muidu jäetakse tähelepanuta. Näiteks kvaliteetne uneaeg tugevdab tervist ja lisab energiat. Uni on vajalik, et elada aktiivselt, tehes seda koos lähedaste ja sõpradega ning süveneda harrastustesse. Teha koduseid toimetusi, tänu millele paraneb elukeskkond, kus tahakski kauem aega veeta.

Ühendkuningriigis asuti sõlmima nelja tööpäeva lepinguid. Lühikeses ajas liitus sellega juba sada ettevõtet, sealhulgas paar suuremat firmat. Leping on tõsine ja tööandjaid kontrollitakse, et tegemist ei oleks peidetud töökoormusega. Algatus kasvas välja suvel alanud katseprojektist, kuhu kaasati umbes 3300 töötajaga 70 ettevõtet. Katseprojekti kestuseks valiti pool aastat. 

95 protsenti eksperimendis osalenud ettevõtetest tunnistasid, et seal tehakse vähema ajaga sama ja mõnel juhul isegi rohkem ära. Töötajad on puhanumad ja motiveeritumad, neil on vähem tervise- ja pereprobleeme jne. Teiseks hoiab lühem töönädal kokku tööandja kulusid. Kolmandaks meelitab väiksem tööaeg tööle andekamaid inimesi.

Ühtlasi areneb ettevõtluskeskkond. Kui sissetulek jääb samaks, aga aega tuleb juurde, hakatakse rohkem kasutama vaba aja teenuseid, mistõttu paraneb tööhõive. Siingi puhanud ja töövõimelisemate inimeste näol. See omakorda elavdab suurema tootlikkuse kaudu majandust ja stimuleerib nii teenuste kui ka protsesside innovatsiooni. Ühiskonnale peaks lühem töönädal tähendama kokkuhoidu tervishoiu kulutuste pealt. Või vähemalt pidurdama nende jätkuvat kasvu, vananeva, stressis populatsiooni tõttu, kes mõtleb vaid tööle.

Kõik see tundub nii ilus, et võiks imestada, miks juba varem pole selle peale tuldud? Tegelikult ei pea imestama. 40-tunnine töönädal on samuti üpris uus. Praegu elavatest inimestest kolm põlvkonda tagasi võis nädalas tööle kuluda üle 80 tunni. 40-tunnine töönädal on olnud üldlevinud umbes pool sajandit. Järelikult ei ole tegemist igivana reegli või töökultuuriga. Pigem peaks vaatama, miks modernsel ajal korraldatakse peamiselt vaimseks kujunenud tööd nagu vabrikus. Ühendkuningriik oli tööstusrevolutsiooni häll. Järsku näitavad nad teed ka uuele töökultuurile, lisaks kehale ka vaimset potentsiaali paremini rakendava inimesekeskse kultuuri suunas. Keegi peab esimeste seas uut proovima ja teistele võimalusi tutvustama. Töökeskse ja magamata elu tuleviku kohta on juba piisavalt hoiatavaid signaale.

Märksõnad
Tagasi üles