Kõrge vererõhk võib soodustada mitme üllatava häire kujunemist

Kõndimine on iidne liikumisviis, mis toetab kogu organismi tervist, ja peatselt alanevad ka vererõhk ja kolesteroolinäitajad. Foto: Shutterstock

Kõrgenenud arteriaalne vererõhk on sagedasim kardiovaskulaarsete häirete riskitegur ja seda seostatakse ka erinevate psühholoogiliste teguritega. Samas ei ole kindlaid andmeid vererõhu ning ärevushäirete, depressiooni ja neurootilisuse vahelistest põhjuslikest seostest. Hiinlased lisasid antud teema kohta äsja uusi teadmisi, vahendab Eesti arstide liidu ajakiri Eesti Arst.

Hiina teadlaste uuringu eesmärk oli selgitada vererõhu komponentide – süstoolne ja diastoolne vererõhk ning pulsirõhk – põhjuslikku seost erinevate vaimse tervise näitajatega: ärevushäired, depressioon, neurootilisus ja subjektiivne heaolu. Andmed koguti geneetilise assotsiatsiooniuuringu (genome-wide association study, GWAS) Euroopa rahvastiku andmebaaside põhjal.

Uuritud seostest kinnitus ainsana geneetiliselt põhjuslik seos diastoolse vererõhu ja neurootilisuse vahel. Neurootilisus ei ole vaimse tervise häire, vaid üks isiksuseomadustest. Seda iseloomustab kalduvus muretsemisele, negatiivsetele emotsioonidele ning meeleolulangusele. Neurootilisust peetakse mitmete vaimse tervise häirete – ärevushäire, depressioon, skisofreenia – riskiteguriks.

Uuringu tulemused kinnitavad, et diastoolse vererõhu adekvaatne kontroll ja ravi võib vähendada neurootilisuse taset ja seega vähendada vaimse tervise häirete ja kardiovaskulaarsete häirete riski.