Alzheimeri tõve jaoks on leitud ravim, kuid see ei aita kõiki haigeid

Alzheimeri tõbi on neuroloogiline häire, mille puhul aju aeglaselt taandareneb. Foto: Shutterstock

Alzheimeri tõbi on sagedasim dementsuse vorm, mille aluseks on valgu amüloid-beeta ladestumine ajus. Nüüd on leitud, et ravim nimega Lecanemab toimib haiguse varajases staadiumis, rünnates ajju kogunenud amüloidi.

Üks maailma juhtivaid teadlasi prof John Hardy ütles, et see on ajalooline ja optimistlik, et näeme Alzheimeri teraapiate algust. Edinburghi ülikooli professor Tara Spires-Jones ütles, et tulemused olid suur saavutus, sest varem on ravi ebaõnnestunud. Praegu antakse Alzheimeri tõvega inimestele muid ravimeid, mis aitavad nende sümptomeid leevendada, kuid ükski neist ei muuda haiguse kulgu.

Lecanemab on antikeha (nagu need, mida organism toodab viiruste või bakterite ründamiseks), mis on konstrueeritud nii, et see käskis immuunsüsteemil ajust amüloidi eemaldada. Amüloid on valk, mis kleepub kokku aju neuronite vahel ja tekitab väikeseid naaste. On oluline rõhutada, et ravim aitab varajases staadiumis haigeid. 

Suuremahulises uuringus osales 1795 vabatahtlikku, kes olid Alzheimeri tõve varases staadiumis. Lecanemabi infusioone manustati iga kahe nädala järel. Haigus röövis jätkuvalt inimestelt nende ajujõudu, kuid see langus aeglustus 18-kuulise ravi jooksul ligikaudu veerandi võrra.

Dr Susan Kohlhaas, Alzheimeri uuringute UK Ühendkuningriigist, ütles, et mõjud on küll tagasihoidlikud, kuid annavad mingigi tugipunkti, et järgmise põlvkonna ravimid oleks paremad. Siiski oli ka riske. Ajuskaneeringud näitasid ajuverejooksu (17% osalejatest) ja ajuturse (13%) riski. Seitse protsenti ravimit saanud inimestest pidi kõrvaltoimete tõttu ravimi manustamise lõpetama.

Haiguse kulgu muutvate ravimite arendab tekitab küsimuse, kas tervishoiuvaldkond on valmis neid kasutama. Praegu hindavad uuringu andmeid USA asutused ning annavad peagi vastuse, kas otsustavad Lecanemabi heaks kiita. Arendajad - ravimifirmad Eisai ja Biogen - taotlevad heakiitu lähiajal ka teistes riikides.

Uuringut esitleti San Franciscos Alzheimeri tõve kliiniliste uuringute konverentsil ja tulemused avaldati ajakirjas New England Journal of Medicine, kirjutab BBC. 

Maailmas on rohkem kui 55 miljonit selle haigusega inimest ja prognooside kohaselt ületab Alzheimeri tõvega inimeste arv 2050. aastaks 139 miljonit.