Rasvumist võivad põhjustada paljud asjad: geneetiline eelsoodumus, ebatervislik toitumine, vähene liikumine, aeglane ainevahetus, vaimse tervise häired või teatud ravimite kasutamine. Rasvunud inimesed ei koge sageli mitte ainult ühiskonna häbimärgistamist, nad kannatavad tõenäoliselt ka madalama elukvaliteedi ja suurema sekundaarsete haiguste riski all. Neil on näiteks 2. tüübi diabeedi, südame-veresoonkonnahaiguste ja mitmesuguste vähivormide suurem esinemissagedus.
Aga miks suureneb kaalus juurde võttes ka kalduvus haigestuda? Dr Julius Honecker ja professor Hans Hauner toitumismeditsiini õppetoolist uurisid seda lähemalt.
Kuigi seos ülekaalu ja haigustele vastuvõtlikkuse vahel on juba ammu teada, siis rasvarakkude suuruse tähtsusest teame vähem. Meeskond suutis nüüd näidata, et geeniekspressioon – mil määral geneetilist teavet kasutatakse – rasvkoes on seotud rasvarakkude suurusega ja et geeniekspressiooni muutused suurenenud rasvarakkudes põhjustavad tõenäoliselt metaboolsete haiguste arengut, vahendab Müncheni tehnikaülikool.
«Suured rasvarakud on muutunud ainevahetusega ja soodustavad muu hulgas 2. tüübi diabeedi ja südame-veresoonkonnahaiguste teket,» ütleb professor Hauner. «See on oluline tõend selle kohta, et rasvarakkude funktsioon varieerub sõltuvalt nende suurusest.»
Rakud hakkavad energia tarbimise asemel seda talletama
Et teha kindlaks, kuidas geeniekspressioon sõltub rasvarakkude suurusest, rühmitas meeskond adipotsüüdid – suured ümmargused rasvarakud – vastavalt nende suurusele ja järjestas nende RNA. Tulemus oli selge: «Adipotsüütide hüpertroofia väljendub mitokondriaalses funktsioonis ja rasvhapete ainevahetuses osalevate geenide muutunud ekspressioonis,» selgitab dr Honecker.
Üksikasjalikud analüüsid näitavad, et transkriptoom – kõigi RNA molekulide kogum rakus – muutus energiat tarbivast energiat salvestavaks ja põletikuliseks. Väga ülekaaluliste inimeste rakkudel on suurenenud kalduvus energiat salvestada ja põletikku soodustada, mis omakorda soodustab juba mainitud haigusi.