RAAMATUSOOVITUS ⟩ Pea igaüks meist on masohhist

Masohhism võib olla seotud seksuaalsusega, kuid mitte alati. Foto: Shutterstock

Kui mõtled masohhismile, siis mis kujutluspilt esimesena silme ette tuleb?

«Mu silmad on kaetud ja ma laman vanaaegsel günekoloogilisel läbivaatuslaual, jalad kinnitatud jahedate sepistatud rauast tugede kilge. Olen seotud kaelast ja rindade alt laua külge. Nööride pinge tekitab minus paanikat ja õhupuudust, seega teen hingamisharjutusi ning tema libistab samal ajal mu jalgade ja käte ümber tööstuslikust kummist valmistatud paelad. Mu hingamine on juba pealiskaudne ja kiire, mu pea käib ootusärevusest veidi ringi. Hetkel on minusse tulvav adrenaliin põhjustatud hirmust ja seda on palju. Ta muudab seda tunnet tugevamaks, olles selles andekas. Ta hakkab kummilinte pingule tõmbama ja lahti laskma.»

Leigh Cowart avab oma uues raamatus «Magus valu» sihiliku valu tekitamise teaduse ja kultuuri tagamaid. Cowart alustas oma raamatut just sellise kujutluspildiga, sest paljud seostavad masohhismi eelkõige seksuaalse tegevusega. See pole vale, masohhismi võib tõepoolest väljendada nii nagu raamatus ja samanimelises filmis «50 halli varjundit». Ka selle raamatu edule on Cowart tähelepanu pööratud. Näiteks avaldab autor, kuidas Stephenie Meyeri vampiiriromaan «Videvik» pani aluse maailmakuulusale erootilisele triloogiale, mille peategelased on Anastasia Steele ja Christian Grey. 

Milline on aga masohhismi suurem pilt? Cowart tõestab, et masohhism ümbritseb meid peaaegu kõikjal ja seda juba keskajast saadik! Pilk ajalukku näitab, et enda piitsutamine või lõikumine ei olnud midagi imelikku, seda praktiseerid mitmed erinevate religioonide uskujad. Näiteks tuntud lood Sparta poistest, keda peksti piitsaga kogu päeva, sest see oli osa nende täiskasvanukssaamise rituaalist. Valul on tugev seos rituaalidega. Raamatust saad teada, miks kanti loomakarvadest valmistatud rõivaid, miks sõid pühakud meelega rõvedaid asju nagu näiteks mäda või miks nüpeldasid mehed Rooma Luperkaalia festivalil (ka rasedate) naiste käsi ja kõhtu.

Tulles aga kaasaega, võin kinnitada, et igaüks meist tegeleb ise mõne masohhistliku tegevusega või vähemalt teab kedagi teist. Oled ehk kuulnud, et nii mõnelegi meeldib südatalvel end riidest lahti võtta ja jääauku hüpata? Ka see on endale sihiliku valu tekitamine ja üsna populaarne. (Ultra)maratonide jooksjad ja vürtsikate toitude austajad ning inimesed, kellele meeldib enda keha augustada või tätoveerida. Lisaks poksijad, kes saavad tugevatest löökidest ja valust motivatsiooni juurde või hoopis graatsilised baleriinid. 

«Matemaatiliselt tähendab ühe jalaga varvastel seismine ja kogu kehakaalu toetamine varbaotstele ühele meetrile mõjuvat 4100 njuutoni suurust jõudu, mis võrdub terve hobuse või terve suure klaveri hoidmisega ühel varbal. Olen kuulnud nii tantsijatelt kui ka arstidelt, et neil, kes pole sellega harjunud, võib varvastel seismine põhjustada minestust,» kirjutab Cowart, kes on mitmeid aastaid oma elust võidelnud valuga, mida tekitab balleti tantsimine. Just autori enda kogemuslood annavad lugejale mõista, et valu kasutatakse väga erinevatel eesmärkidel.

«Olen olnud balletitantsija, ületreenija, vaevelnud buliimiaga ja teinud endale meelega haiget, lasknud end tätoveerida ja töötanud teadusajakirjanikuna. Olen rakendanud oma masohhistlikke kalduvusi isikliku ja tööalase kasu saamiseks ning endale haiget tegemiseks, kuigi tänapäeval tegelen masohhismiga peamiselt lõbu saamise eesmärgil, kui jätta välja raamatu kirjutamine. Nendel tegevustel ja käitumisviisidel on ühist nii palju, et olen nendega tegeledes oma keha meelega teatud viisil kasutanud, et tunda end halvasti ja seejärel paremini. Ma olen otsustanud kannatada, et saada sellest väga spetsiifilist kasu. Endorfiinid on ülitugev narkootikum.»

Cowart on raamatusse koondanud põnevaid fakte, teaduslikku informatsiooni valu tekkimisest ja ajaloost, aga ka jahmatavaid lugusid enda elust, mis annavad raamatule inimlikku mõõdet. Lihtsasti loetavast, mõtlemapanevast, kuid samas humoorikast raamatust «Magus valu» leiab igaüks vastuseid sihiliku valu kohta. 

Foto: Rahva Raamatu kirjastus

Masohhismi põlatakse, jumaldatakse ja nauditakse. Seda on kogenud Musta Surma ajal tegutsenud eneseplitsutajad, murtud luudega baleriinid ja söömisvõistlustel osalejad, kes kugistavad nuttes teravaid pipraid. See pesitseb ka tätoveerimishuvilistes ja töönarkomaanides. Masohhism on osa meist.

Autor Leigh Cowart pole ainult teadlane ja teaduskirjanik, vaid kogenud ja teravaid elamusi otsiv masohhist. Proovides paljusid masohhismiga seotud tegevusi oma nahal ja rääkides ala ekspertidega, näitab Cowart, kuidas meie ihu ja hing leiavad valust tähendust ja leevendust. Masohhism on meie olemuses leiduv veidrus, mis soodustab distsipliini ja arenemist, kuid ähvardab meid samal ajal tervenisti endale allutada.

Raamatusoovitus on valminud tänu Rahva Raamatule.