Naistearst sõeluuringutel osalejatest: läbi Eesti jookseks nagu must vöö

Naistearst Piret Veerus otsesaates Otse Postimehest. Foto: Eero Vabamägi

Naistearst Piret Veeruse sõnul jäävad talle kõige rohkem hinge emakakaelavähi tõttu surnud noorte naiste lood. «Need on elud, mida me oleksime saanud päästa ja lapsed, kes on jäänud emata,» ütleb ta.

Tervise Arengu Instituudi epidemioloogia ja biostatistika osakonna vanemteadur ja Lääne-Tallinna Keskhaigla naistekliiniku ülemarst Piret Veerus rõhutab, et sõeluuringutel tuleks regulaarselt osaleda – testida end kodus või käia arsti juures, et teha kõik kasvaja ennetamiseks.

Eesti on emakakaelavähki haigestumuse ja suremuse poolest Euroopas esirinnas. Milline on meie praegune olukord numbrites?

Emakakaelavähki haigestub Eestis aastas ligikaudu 160 naist ja selle tõttu sureb 60 naist. Euroopa vähiseire infosüsteemi andmete kohaselt on Eesti nii haigestumuse kui ka suremuse poolest Euroopa tipus.

Ida-Euroopa riikides, kuhu kuulume ka meie, on haigestumus mitu korda kõrgem kui Lääne-Euroopas. Näiteks Soome haigestumuse absoluutarv on Eestile sarnane, aga Soome rahvaarv on meist pea neli korda suurem.

Emakakaelavähk on ravitav haigus. Mida varasemas arengujärgus kasvaja avastatakse, seda paremad on ravi tulemused, mistõttu on regulaarne tervisekontroll oluline igas vanuses naistel.

Kuna ma töötan naistearstina, siis mulle on väga hinge jäänud noorte naiste lood. Need on elud, mida me oleksime saanud päästa ja lapsed, kes on jäänud emata. Vähidiagnoos puudutab alati kõiki lähedasi. Oluline on teha kõik võimalik kasvaja ennetamiseks.

On selgelt näha, et emakakaelavähk on noorte naiste haigus.

Kes kuuluvad emakakaelavähi riskigruppi? Kui olulist rolli mängib vanus?

Emakakaelavähki põhjustab inimeste papilloomiviirus (HPV), mis on äärmiselt levinud – neli inimest viiest nakatub elu jooksul HPV-sse.

Riskirühmas on kindlasti need naised, kes ei käi üldse arsti juures. Varem kasutati emakakaelavähi sõeluuringu esmatestina PAP-testi ja statistika näitab, et Eestis on endiselt päris palju naisi, kes ei ole viimase viie-kuue aasta jooksul ühtegi PAP-testi andnud. See tähendab, et meil on suur hulk naisi, kelle vähirisk on üle kahe korra suurem, võrreldes nendega, kes teevad regulaarselt PAP-testi või HPV-testi.

Vähi puhul arvatakse ekslikult, et see on vanainimeste haigus. Tegelikult pole see päris nii. On selgelt näha, et emakakaelavähk on noorte naiste haigus. Näiteks 2019. aastal diagnoositi 52 emakakaelavähi esmajuhtu alla 50-aastastel naistel, neist 10 alla 35-aastastel.

Emakakaelavähi haigestumus püsib Eestis kahjuks kõrge ja suureneb pigem nooremates vanusrühmades, meil on käimas mitu uuringut nende põhjuste väljaselgitamiseks.

Samas öeldakse, et emakakaelavähk on ennetatav?

Emakakaelavähki on võimalik ennetada vaktsineerimise ja sõeluuringutega. Kui mõlemat meetodit efektiivselt rakendada, siis saaksime tõepoolest ära hoida kõik emakakaelavähi juhtumid.

Eesti riikliku immuniseerimiskava raames vaktsineeritakse koolides tasuta 12-aastaseid tütarlapsi, sest enne HPV-sse nakatumist ehk enne suguelu alustamist on vaktsineerimine kõige tõhusam. Vaktsineerimine toimub muidugi lapsevanema nõusolekuga. Kahjuks ei ole hõlmatus väga hea – kaks doosi on saanud ligi pooled sihtgrupist.

Lisaks vaktsiinile aitab hästi läbiviidud emakakaelavähi sõeluuring langetada nii haigestumust kui ka suremust kuni 80 protsenti. Eestis on emakakaelavähi sõeluuringuid tehtud alates 2006. aastast, kuid vaatamata sellele pole haigestumus ega suremus langenud.

Põhjus on madal osalustase. Eduka sõeluuringu jaoks peaks selles osalema vähemalt 70 protsenti sihtrühmast, kuid sellist tulemust pole me suutnud saavutada ühelgi aastal ega ühestki vanuserühmas. Veel enam, pandeemia tõttu langes sõeluuringus osalejate arv kõige madalamale tasemele alates 2015. aastast.

Aastal 2021 oli emakakaelavähi sõeluuringu sihtrühma hõlmatus 50,6 protsenti. Sõeluuringu hõlmatusele aitas kaasa ravikindlustuseta isikute tasuta testimise ning HPV kodutetsimise võimaluse pakkumine.

Miks sõeluuringutel ei käida?

Sõeluuringutel osalemine on seotud inimeste terviseteadlikkusega. Me teame Eestis valminud teadustööde põhjal, et emakakaelavähi sõeluuringul osalevad vähem mitte-eestlased ning põhi- või keskharidusega naised. Samuti naised, kes ei tööta ning kelle kehamassiindeks on kõrgem ning kes suitsetavad. Samuti osalevad vähem vallalised naised.

Väga murettekitavad on Eesti suured piirkondlikud erinevused. Põhja-Eesti ja Lõuna-Eesti naised käivad rohkem sõeluuringul, aga läbi Eesti jookseks nagu must vöö – Lääne-, Kesk- ja Kirde-Eestis elavad naised käivad vähem.

Mida me saaksime teha, et emakakaelavähi haigestumusi ja surmasid oleks vähem?

Saaksime teha selgitustööd, et tõuseks HPV-vastane vaktsineerimine koolides, sest emakakaelavähk on tõesti selline haigus, mida saab vaktsiiniga edukalt ennetada.

Mujal maailmas, kus kohalikud omavalitsused vastutavad sõeluuringute läbiviimise eest, on edukalt kasutatud riskirühmadele transpordi organiseerimist ja transpordikulude hüvitamist, kui inimene muidu ei saa minna. Seda nii esmase kontrolli või ka lisauuringute ja ravi puhul.

Eestis on ka testimine muutunud inimestele kättesaadavaks. Tervisekassa ja Tervise Arengu Instituut võimaldavad pilootprojekti, mille raames saab teha sõeluuringu HPV-testi kodus. Ehk kui naisel on näiteks füüsiline puue, palju kohustusi ja vähe aega või psühholoogiline barjäär, mis takistab teda arsti juurde minemast, siis saab ta sõeluuringul ikka osaleda.

Selle aasta oktoobris käivitus projekt Ida-Virumaal, kus HPV kodutesti on sihtrühma naistel võimalik saada ka apteegist.

Kuidas sõeluuringul osalemine ehk HPV-test toimib?

HPV-test on täiesti valutu ja sarnaneb günekoloogilise läbivaatusega, mille käigus võetakse väikese harjakesega proovimaterjal. Proov võetakse emakakaela limaskestalt ja kanalist, mida seejärel uuritakse laboris. Kui test on korras, siis naisega ühendust ei võeta, aga tulemust saab ise vaadata patsiendiportaalist.

Kui aga selgub, et naist on vaja kutsuda kordusuuringule, siis võetakse temaga ühendust.

Pilootprojekti raames on võimalik sõeluuringul osaleda ka kodus testides. Kodutesti valinud naistel tuleb järgida juhendit ning postitada proov laborisse analüüsimiseks hiljemalt viie päeva jooksul pärast selle võtmist. Proovi saatmine laborisse on tasuta.

Eelmisel aastal tegi HPV kodutesti üle 3500 naise, tänavu on koduteste juba praegu tellitud üle 4000 ja sihtrühma naistel, kes mingil põhjusel pole tänavu sõeluuringule jõudnud, on võimalus teha kodutest kuni aasta lõpuni.

Keda oodatakse 2022. aastal sõeluuringule?

Rinnavähi sõeluuringule oodatakse 50–69-aastaseid naisi sünniaastaga 1954, 1956, 1958, 1960, 1962, 1964, 1966, 1968, 1970 ja 1972.

Emakakaelavähi sõeluuringule oodatakse 30–65-aastased naisi sünniaastaga 1957, 1962, 1967, 1972, 1977, 1982, 1987 ja 1992.

Jämesoolevähi sõeluuringule oodatakse 60–69-aastased mehi ja naisi sünniaastaga 1954, 1956, 1958, 1960 ja 1962.

Rinna- ja emakakaelavähi sõeluuringut teostavate raviasutuste kontaktid ja mammograafiabusside ajakava leiab SIIT. Jämesoolevähi sõeluuringus osalemiseks tuleks ühendust võtta oma perearsti või -õega.

Kutse sõeluuringule on leitav patsiendiportaalist www.digilugu.ee (Terviseandmed → Saatekirjad). Sõeluuringute kohta saab lisainfot küsida perearstilt või kirjutades [e-mail] ning helistades 669 6630.

Vaata ka lisaks sõeluuring.ee.