ME SAAME HAKKAMA Kuidas poodlemisega hoogu pidada

Kätlin Konstabel
, psühholoog ja pereterapeut
Copy
Poodlemine Prantsusmaal Lidli kaupluses. 
Poodlemine Prantsusmaal Lidli kaupluses. Foto: Eric Gaillard/ Reuters/scanpix

Mustad reeded, nädalavahetused, hullud päevad ja küber-­e­smaspäevad. Rõõm, mille saad soodsast või vajalikust ostust, või hoopis rõõm, et said endal sabast kinni haarata ja ei kulutanud sentigi ning seega julged pangakonto väljavõtet rahuliku südamega silmitseda. Erinevate toodete vajadust, naudingut, uusi kogemusi ja parema elu võimalust tulvil reklaamikakofoonia keskel on oht rahakotirauad liialt lõdvaks lasta suur.

Asjade omamine, ostmine ja kollektsioneeriminegi on ju mitmes mõttes väga mõistlik nähtus. No meenutame nn Vene aega – kui kõik oli defitsiit, siis tuligi vähimagi võimaluse avanedes kõike endale ka hankida, ja soovitavalt topelt. Asi, mida endal tarvis ei läinud, kulus ära vahetuskaubaks naabri või ehitusmehega.

Teatud asjade omamine – mida väljamaisem, seda parem – andis aimu staatusest-tutvustest. Aga aegade algusest peale on ju elukad talvevarusid kogunud. Oravate salapaikade ja konte aianurkadesse matvate ja unustavate koerte üle oleme kõik itsitanud. Täis sahvrid ja kirstud andsid aga perekonnast aimu, et tegu pole niisama luhvtitajate, vaid ikka mõistlike homsele mõtlevate inimestega.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles