Autoimmuunhaiguste ja allergiate levik on tõusuteel, aga siiani pole selge, miks immuunsüsteem hakkab organismi kudesid hävitama ja neid kroonilisi haigusi põhjustab. Äsja avaldatud uuringus leiti, et autoimmuunhaiguste ja allergiatega seotud geneetilised tegurid mängisid rolli inimese kohastumisel. Seega pakub põnevust küsimus, kas kasulikel kohastumustel, eriti just haigustekitajate suhtes, on oma varjukülg, ja kuidas võib see aidata paremini mõista erinevaid haigusi ja valida ravi.
Hiljutised avastused selgitavad enesehävituslikkuse mõningaid komponente, kuid autoimmuunsus tervikuna on endiselt lahendamata mõistatus. Rühm Tartu Ülikooli geneetikuid uuris Eesti geenivaramu andmestikule tuginedes sadu geenipiirkondi, mida seostatakse 21 autoimmuunhaigusega, muu hulgas I tüüpi diabeedi, psoriaasi ja hulgiskleroosiga. Bioinformaatika tööriistade abil rekonstrueerisid nad eelnimetatud haigustega seotud geenipiirkondade ajaloolise väljakujunemise.
Tulemused viitavad, et pea kolmandik haigusgeenidest on edasi kandunud loodusliku valiku teel. «Eeldusel, et loodusliku valiku on tinginud haigustekitajad, tähendab see, et nendega võitlemiseks olulised immuunmehhanismid kahjustavad nüüd meie kudesid. Seega on meie hüpotees, et neid kohandumismehhanisme kutsuvad esile samad stiimulid – mikroobid,» ütles uuringu juhtautor Bayazit Yunusbayev, kes on Tartu Ülikooli populatsioonigeneetika kaasprofessor.