Üllatav tegur tõstab vähiriski

Veipimise tõttu kannatab kogu suuõõs. Kuidas on õhusaastega? Foto: Shutterstock

Suuõõnevähki haigestumise üleilmses tõusus võivad osaliselt rolli omada õhusaaste peenosakesed. 

Paari aastakümnega on suuõõnevähki haigestumus tõusnud näiteks Inglismaal lausa 68 protsendi võrra, vahendab MedicalNewsToday. USAs on haigestumine märkimisväärselt sagenenud mõnes osariigis, näiteks Nevadas, Põhja-Carolinas, Iowas, Ohios, Põhja-Dakotas.

Suuõõnevähi kindlaks tehtud riskifaktorid on näiteks suitsetamine, alkoholi tarvitamine, HP-viirusega nakatumine ning beetlipähklite söömine, mis on populaarne just Kagu-Aasias. Indias on suuõõnevähk üks peamisi surmapõhjuseid 30-69-aastaste meeste seas ning on oletatud, et põhjuseks on just beetlipähklite närimine. Nimelt moodustuvad nende närimisel nitrosoamiinid, mis põhjustavad suu-, kurgu- ja söögitoruvähki.

Kuigi teadlased on osa riskitegureid juba kinnitanud, on veel palju segast infot, miks (suuõõne)vähk tabab teatud hulka inimesi ning teised jätab jällegi puutumata. Nüüd on saadud selgust, et üks riskitegur võib olla õhusaaste. Taiwani teadlased võtsid luubi alla eriti peened, PM2,5-ks nimetatavad õhusaaste osakesed. Neile oli juba teada, et osakestel on halb mõju südame-veresoonkonna ja hingamisteede tervisele, kuid lisaks sooviti kinnitust, kas need võiks tekitada ka suuõõnevähki.

Esmalt koguti kokku 482 659 üle 40-aastase mehe terviseandmed, sealhulgas info nende suitsetamise ja beetlipähklite söömise kohta. Lisaks koguti infot 66 õhukvaliteedi seirejaamast Taiwanis. Andmeid kõrvutades tehti kindlaks iga mehe hinnanguline kokkupuude PM2,5-ga. Andmeid koguti perioodil 2012–2013 ning selle aja jooksul tekkis 1617 mehel suuõõnevähk. Nagu oli arvata, oli sel puhul suur risk suitsetamine ja beetlipähklite närimine, kuid pärast kõigi tegurite arvesse võtmist avaldasid teadlased, et olulist rolli mängis ka õhusaaste.

Nimelt avastati, et suurem kokkupuude õhusaastega võis tõsta suuõõnevähi tekkeriski lausa 43 protsenti. Arvatakse, et kuna osakesed on nii väikse diameetriga, imenduvad need kehas üsna kergelt ning võivad organismis seetõttu kahjustusi tekitada. Järgmisena tuleb aga teadlastel välja selgitada, kuidas täpselt õhusaaste peenosakesed vähi tekkel rolli mängivad.