Nipid, mis aitavad väikelapse nohuga toime tulla

Nohu on väikelapse jaoks ebameeldiv probleem. Foto: Shutterstock

Täiskasvanu jaoks ehk suhteliselt süütu nohu võib beebide ja väikelaste puhul üsna tõsine probleem olla. Kui lapse hingamine on takistatud, muutub ta rahutuks ja pisemad ei saa siis ka tavapäraselt süüa. Mida siis sellises olukorras tegema peaks?

Minudoc.ee pereõe Lilli Grossi sõnul on lapse nohu praegusel hooajal tingitud ilmselt viirusest. «Ülemiste hingamisteede viirusnakkused levivad piisknakkusena ja sellise nohu puhul konkreetne ravi puudub, küll aga on võimalik sümptomeid leevendada ja seeläbi lapse enesetunnet parandada,» räägib ta.

«Kõige olulisem on hoida ninakäigud puhtana – nii saab laps võimalikult vabalt hingata. Selleks tuleb lapse nina meresoola lahusega loputada – see niisutab limaskesta, aitab turset alandada ja sekreet tuleb ka paremini välja,» selgitab pereõde.

«Beebide ja väikelaste puhul, kes veel nuusata ei oska, võib sekreedi eemaldamiseks ninapumpa kasutada. Seda tuleks teha enne söömist ja magamaminekut, siis on lapsel parem süüa ning uni rahulikum. Voodis võib peaalust osa tõsta kasutades näiteks rulli keeratud käterätikut. Samuti on tähtis hoolitseda selle eest, et laps piisavalt vedelikku saaks – väikelapsele peaks tihedamini juua pakkuma, beebile sagedamini rinda andma,» ütleb Lilli ja lisab, et palaviku korral võib ka paratsetamooli kasutada. «Hingamisteede niisutamiseks võib ka nebulisaatoriga auru teha, aga kindlasti ei tohiks lapsele küüslauku ninna toppida,» hoiatab ta.

Tihti tuleb ette, et laps hakkab magades norskama ja siis arvatakse, et tal võib nohu olla, aga tegelikult ei pruugi see tõele vastata. «Beebide ja väikelaste hingamisteed on nii kitsad, et iga pisikene takistus, kasvõi väike kübe, põhjustab resoneerumisel häälekat hingamist – seega norskamise põhjus ei ole alati nohu. Ka siis piisab sellest, kui nina füsioloogilise lahusega puhastada,» lisab pereõde.

Perearsti või -õe nõu tuleks küsida aga kohe kui seda lapsevanemana vajalikuks pead. Arsti poole pöördumisega ei tohiks viivitada aga juhul, kui lapsel esineb üle paari päeva palavik, mis ületab 38,5 kraadi; laps ärkab kriiskava nutuga või katsub tihti oma kõrva; laps on loid ning tema mähe on pikalt kuiv; laps keeldub söömast.